Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Halb õhkkond pisendab töötajate võimeid

Signe Vesso 20. veebruar 2006, 00:00

Inimene kasutab ja rakendab oma võimeid ainult vähesel määral, seda määra vähendavad veelgi stress ja pinged töökohal.

Juhid on huvitatud sellest, et töötajate võimed tööülesannete täitmisel rohkem avalduksid. Samamoodi on ka enamik töötajaid ise huvitatud võimekad ja kompetentsed olemisest. Keegi ei ütle ju iseendale - tahan elada oma elu allapoole oma võimeid.

Samas kohtame sageli olukordi, kus inimeste võimed avaldumise ja arenemise asemel pisenevad ja känguvad. Levinuim meetod meeskonnas loovuse ja võimete vähendamiseks on sõnaline vägivald. See on viis, kuidas sageli üksteisega suheldakse.

Levinud nähtus meeskondades on ka varjatud, ebaselged teated, mis panevad vastuvõtja pikaks ajaks pead murdma, mida talle nüüd öelda taheti. Selle tulemusena on tema energia hõivatud mõistatuse lahendamisega ja vaimne ressurss kinni.

Kui oleme liiga kaua või liiga kõrges pingeseisundis, siis vaimne võimekus langeb. Tihti tekitavad inimesed üksteisele pingeid, olemata sellest ise teadlikud. Inimesed tahavad töölt lahkuda töökaaslasega seotud suhtlemisprobleemide tõttu. Põhjuseks see, et igapäevane pingeseisund on võtnud ära igasuguse töörõõmu ja rahulolematus kasvab.

Paljud inimesed pole teadlikud oma keelekasutusest, sellest, kui vägivaldset kõnepruuki nad kasutavad, seda nii silmast silma suhtlemisel kui ka meilides. Kõige rohkem väljendatakse vägivaldsust vihjamisi: "kuule, mõtle ka ometigi", "kus su mõistus küll on", "keegi võiks oma lubadustest nagu kinni pidada", "loodetavasti pole me tööle kõlupäid võtnud", "mida sa omast arust siin teinud oled", "miks ma küll siin lapsehoidja pean olema", "see on küll täitsa haige lähenemine".

Kui juht nimetab töötajaid kõlupeadeks, siis neid ta saabki, kuid teadupärast kõlupeadel ju häid ideid pole, rääkimata geniaalsetest, n-ö "kiiksuga" lahendustest tööprobleemidele.

Töötaja loovus pidurdub ka tagasiside puudumisel. Ta ei tea, mida ta teeb õigesti, mida valesti. See muudab ta ettevaatlikuks ja ebakindlaks - sellises seisundis pole mõtet loovust oodata. Loovus pidurdub ka siis, kui meeskonnas tajutakse kedagi võõrana ja ebaturvalisena või pole töökaaslased lihtsalt üksteisega korralikult tuttavaks saanud.

Siit tulenevalt on meeskonnajuhi esmane ülesanne hoida meeskonna suhted korras, et inimeste vahel oleks positiivne emotsionaalne kontakt, et kõik tunneksid ennast väärtustatuna.

Heal juhul on siis võimalik jõuda ka võimete piiril olevasse seisundisse, kus töö lihtsalt lendab käes. Selles seisundis olemine on treenitav - mida rohkem seda kogeda, seda sagedamini seda seisundit tekib ning võimed arenevad.

Eesmärkide saavutamiseks on vajalik stressi optimaalne tase. Optimaalne stress mobiliseerib energia eesmärgi saavutamiseks. Turvalisus, hea enesetunne ja motiveeriv eesmärk vallandavad vaimsed võimed.

Kes tahab inimeste loovust ja võimeid maksimeerida, peab korraldama töö sööstudena, st pingutusele peab järgnema taastusperiood, seda ka tööpäeva jooksul.

Loovus ja võimed avalduvad seisundis: füüsiline lõõgastumine-vaimne keskendumine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing