Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nafta hind kerkis järsult
Nafta hind kerkis reedel New Yorgi kaubabörsil pea 2,4 protsenti, 59,88 dollarini barrel, sest BBC teatas, et Nigeeria mässulised kuulutasid sõja kõigile välismaistele naftakompaniidele. Laupäeval teatas uudisteagentuur Bloomberg juba üheksa välismaalase pantvangi võtmisest.
Nigeeria on kaheksas naftatootja maailmas, aga USAsse imporditi sealt möödunud aastal 1,1 mln barrelit ööpäevas, mis teeb Aafrika riigist USA viienda naftaimpordiallika. Mis aga veelgi tähtsam, tegemist on väga madala väävlisisaldusega toorainega, millest on hõlpus valmistada bensiini ja diiselkütust.
Lisaks Nigeeriale jätkuvad pinged Iraani ümber. Täna peaksid kohtuna Iraani ja Venemaa esindajad, arutamaks viimaste pakkumist, et Iraan võiks uraani rikastada meie idanaabrite juures.
Nafta hind on jaanuari keskelt alates tasapisi langenud, sest nafta ja naftasaaduste laovarud on tavapärasest väiksema nõudluse tõttu kasvanud. Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) on andnud juba mõista, et võib peagi alandada tootmiskvoote. Venezuela olevat soovinud alandada tootmist vähemalt miljoni barreli võrra ööpäevas. Usun, et see suurendab ebakindlust ning nafta hind muutub ebastabiilsemaks, s.t hinnad reageerivad uudistele järsemalt kui tavapäraselt. Kuna aga lähenemas on talvise tarbimishooaja lõpp ja suviseni on veel aega, usun pigem langustrendi jätkumisse.