Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tänapäeva Andres ja Pearu veavad vägikaigast metsa pärast

    Järvamaal Albu vallas A. H. Tammsaare majamuuseumi kõrval asuva Tammsaare-Põhja metsakinnistu erastamisest alguse saanud sündmused on ajanud vastasleeri metsanduses FIEna tegutseva Kalevi Kvelli ja metsavarumisfirma OÜ Priimo Mets, mille omanikeks on Kvelli kursusevennad Aivo Mündel, Teet Kaalma ja Paavo Kaimre. Kuna kumbki osapool ajakirjanikuga vesteldes teise poole pahelisuse kirjeldamisel musta värvi kokku ei hoia, on vähetõenäoline, et endised trenni- ja matkakaaslased suudavad vaenukirve maha matta ning näiteks järgmisel aastal kursuse kokkutulekul ülikooli lõpetamise 20. aastapäeva tähistades sõbralikult klaase kokku lüüa.
    "Usaldasin liialt kursusevendi," põhjendab üle viie aasta Priimo Metsas raiete eest vastutajana töötanud ja 2003. aasta sügisel vallandatud Kvell, miks endised sõbrad-tööandjad tal naha üle kõrvade tõmbasid. Kvelli sõnul toimis järgmine skeem. Priimo Mets laenas maatüki erastamise sissemakseks vajaliku summa, sõlmis kinnistu ostuks mittenotariaalse eellepingu, meelitas kasvava metsa raieõigused välja, jättis suures osas raiete eest tasumata, ei täitnud lubadust osta kinnistu ära ja tagatipuks nõuab kohtu kaudu tagasi ka ettemaksu. Sarnast skeemi kasutas Priimo Mets mitme Kvellile kuuluva või Kvelli kaudu vahendatud kinnistu puhul.
    "Priimo Metsas töötatud aastate jooksul hankisin firmale kasvava metsa raieõiguse lepinguid kokku üle 22 000 tihumeetri raieks ja aitasin soodsalt omandada kuus metsatükki," räägib Kvell vaiksel häälel ja lisab ohates, et vastutasuks on talle jäetud kolme räsitud kinnistu järelmaksu kohustus ligi pooleks sajandiks ning kohtuprotsess, milles Priimo Mets nõuab talt ligi 120 000 krooni. Vastuhagis nõuab Kvell omakorda Priimo Metsalt ligi 200 000 krooni kinnistutel tehtud raiete eest.
    Priimo Metsa juhataja Aivo Mündel peab kurja juureks Kalevi Kvelli. "Ta omastas ettemaksu ega taha enam ka kinnistut müüa," põhjendab Mündel, miks nad esitasid pool aastat tagasi kohtusse hagi. "Rõhutan, et vaidlus käib kahe metsaga tegeleva ärivormi, FIE ja osaühingu vahel, mitte et õnnetu eraisik kannatab suure firma tegevuse tõttu."
    Priimo Metsa osaniku, EPMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi direktori Paavo Kaimre kinnitusel tema Priimo Metsa juhtimisega otseselt ei tegele. "Vaidluse detailidega pole ma kursis, kuid tean, et meie ja Kvell tõlgendame teatud asju erinevalt," seletab Kaimre. "Las kohus ütleb, kes on käitunud lepingu kohaselt." Samas möönab Kaimre, et Priimo Mets on valmis ka kohtuväliseks kokkuleppeks.
    Krillivate meeste kursusevennale, Erametsa Majandamise Ühistu juhatajale Toomas Krevaldile tuleb Kalevi Kvelli ja Priimo Metsa omanike vastasseis suure üllatusena. "Olen aeg-ajalt trehvanud mitmega neist, kuid kanakitkumine pole kunagi jutuks tulnud," lausub Krevald. "Aga eks metsa pärast on karvupidi kokku läinud ühe pere liikmedki."
    Krevald tõdeb, et veel mõnda aega tagasi olid Eesti metsaäris kaunis levinud skeemid, mille kohaselt erastati variisiku kaudu kinnistu või peteti heauskseilt metsaomanikelt raieõigust välja. "Õnneks on metsaomanike teadlikkus tublisti paranenud," lisab Krevald.
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Balti turul kaubeldi enim tugevast kvartalist teatanud LHV aktsiatega
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.