Schults: lennuki rent pole autoost

Liis Kängsepp 21. veebruar 2006, 00:00

"Ühe uue lennuki hind on umbes 500 miljonit krooni," tõi Schults välja kõige kergemini tajutava erinevuse - hinna. Estonian Airi kaks uut liisingulennukit siiski päris nii palju ei maksa.

"Nende lennukite, mis me endale toome, ja sellise vanusega - 7-10 aastat vanad - hinnatase on umbes 250 miljonit krooni," sõnas Estonian Airi asepresident Mart Relve. Estonian Air liisib tänavu kaks uut lennukit. Praegu on ettevõttel viis lennukit, millest üks vahetatakse välja ja nii lendabki maist Estonian Airi nime all kuus lennukit.

Kui palju uute lennukite liisimine Estonian Airile maksma läheb, ettevõtte juhid öelda ei tahtnud. Juhatuse esimees Borge Th¸rnbech tõi vaid välja, et lisaks liisingumaksetele tuleb järgmise paari aasta jooksul lennukipargi uuendamisega seoses investeerida 20-30 miljonit krooni. Sinna hulka kuuluvad näiteks ka pilootide treeningud, sest tuleval aastal tahetakse lennukiparki juurde võtta mõned pisemat tüüpi lennukid.

"Üks ostuotsus toob kaasa pika ja kuluka kohustuste ahela," selgitas Schults, miks Estonian Airi lennuvägi kiiremini ei kasva. Ta seletas emotsionaalselt, kuidas lisaks lennukile peab ettevõttel olema muu hulgas näiteks "kriitilist kola" täis ladu ja varumootor.

"Väikese firma jaoks võib vale lennukitüübi ostmise otsus olla otsus selle firma likvideerimise suunas," mainis Schults.

Tema kõrvalt lisas SAS Groupi asepresident Gunnar Reitan ehk SASi juhtkonnas tähtsuselt teine mees, et võrreldes mõne aasta taguse ajaga, kui Estonian Air opereeris vaid nelja lennukiga, on nüüd nende lennupark kasvanud 50%. "Opereerimine ainult viie lennukiga on juba omaette suurem väljakutse kui tegutsemine suurema lennuväega," sõnas Reitan.

Mullu kasvas Estonian Airi käive üle miljardi krooni ning ettevõtte tegevuskasum liikus taas plussi. Kui 2004. aastal oli ettevõtte tegevuskahjum pea 9 miljonit krooni, siis mullu teeniti 55,1 miljonit krooni kasumit.

Ettevõte lükkas ümber ka kuulujutud, nagu peaks emafirma SAS läbirääkimisi Estonian Airi riigi osaluse äraostmiseks. Praegu kuulub 49% Estonian Airi aktsiatest SAS Groupile, 17% ASile Cresco ja 34% Eesti riigile.

Hollandi lennufirma KLM, mis praegu viib Tallinnast Amsterdami korra päevas, võib tulevikus lisada liinile veel teisegi lennu päevas.

Kuid seda vaid juhul, kui suudetakse tõestada, et kõigist teistest KLMi sihtkohtadest tuleks uus lennuliin teha just Tallinna ja Amsterdami vahele.

"Konkurents erinevate sihtkohtade vahel on terav - kõik tahavad oma liinile mitut lendu päevas," sõnas eilsel pressikonverentsil KLMi Põhja-Euroopa haru uus peadirektor Simone Wickenhagen. "Praegu on Eesti liini kasv olnud väga tervislik."

Kindlasti ei lisandu teist liini sel aastal, kuid äriplaani hakatakse Wickenhageni sõnul kirjutama juba enne suve.

Praegu on mullu märtsis avatud KLMi Tallinna-Amsterdami lennu täitumus 75-80% ning ettevõtte Põhja-Euroopa haru finantsjuht Jacco van der Linde soovitas eestlastel usinalt KLMiga lennata, et suurendada teise lennu tuleku võimalusi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:47
Otsi:

Ava täpsem otsing