Alternatiiv padutarbimisele

Ühistuline värk pole Eestis popp, saati veel ühistuline rahandus, mille olemusest ei saa enamik lihtsalt aru. Meil on ju pangad ja laenukontorid, milleks siis veel mingid hoiu-laenuühistud? Seega pole imestada, kui ühistulise rahanduse osa on Eestis vaid 0,1%.

Miks pole meil ühistulisi panku ega ohtralt hoiu-laenuühistuid? Tegutsevate hoiu-laenuühistute juhtide hinnangul on põhjuseks ühistulistele rahaasutustele vastutöötamine.

Praegu reguleerib hoiu-laenuühistute tegevust 1999. aastal vastuvõetud seadus, mis seab hoiu-laenuühistud võrreldes kommertspankadega ebavõrdsesse seisu. Nii kehtib ühistutel haldusterritoriaalne piirang, mille kohaselt võivad ühistu liikmed olla ainult selle omavalitsuse, kus ühistu on registreeritud ning sellega piirneva omavalitsuse elanikud.

Kuna hoiu-laenuühistu asutamisel on osakapitali nõue 500 000 krooni, siis on ühe väikese omavalitsuse baasil raske taolist summat kokku saada. Leedus on see nõue näiteks kordades väiksem.

Viimane hoiu-laenuühistu loodigi 2000. aastal Põlvas ning toona oli veel osakapitali nõue 200 000 krooni. Ühistute inimesed üritavad küll lobistada, et tehtaks seadusmuudatus, kuid seni pole poliitikud veel toru tõstnud. Hoiu-laenuühistu Liidu inimesed meenutavad siiani kunagise rahandusministri Siim Kallase vastust neile, mis koosnes ei vähem ega rohkem kui ühest lausest - et pole meil teie ühistuid vaja.

Samuti diskrimineerib riik säästmist hoiu-laenuühistute kaudu, kuna erinevalt kommertspankadest tuleb ühistus teenitud intressitulult maksta tulumaksu. Ja kui lisada, et praegu ei laiene ühistutes tallele pandud hoiustele riiklik hoiuste tagamise fond, siis on näha, et seadusandja on teinud kõik selleks, et kellegil ei tuleks pähegi ühistusse oma säästusid panna või ühistut luua.

Kõigele vaatamata tegutseb Eestis kümmekond hoiu-laenuühistut. Samas jätkub pidevalt inimesi, kes laenavad või hoiustavad oma raha ühistutest. Miks nad seda teevad?

Praegu pole mingit probleemi pangast väiksemat laenu saada, kuid veel mõned aastad tagasi nii polnud. Ja siis ei jäänudki neil, kes tahtsid laenata näiteks tuhatkond krooni, minna laenukontorisse või hoiu-laenuühistusse. Veel möödunud aastal oli näiteks Põlva hoiu-laenuühistus pidevalt "puudu" pool miljonit krooni, mida kohe oleks võimalik laiali laenata. Praegu on olukord vastupidine: ühistutesse tulevad hoiused, kuna erinevalt pankadest, mis maksavad tähtajalistelt hoiustelt paar protsenti, maksavad ühistud intressi kuus protsenti.

Pankade ja riigi hala, et inimesed ei säästa, on ülimalt silmakirjalik, sest kui vähem või rohkem riskantsemad fondi- või aktsiatooted välja arvata, siis pole võimalik saada meie pankadest intressi, mis kataks isegi inflatsiooni. Siit sõnum inimestele: kuluta oma raha nüüd ja kohe, sest kontol hoides väheneb selle väärtus iga päeva. Inimesed kulutavad ning rootslastest, soomlastest ja venelastest pangaomanikud hõõruvad heameelest käsi.

Ainus alternatiiv taolist tarbimispidu vältida olekski hoiu-laenuühistud, mida meil on Eestis, nagu ütlesin, vaid kümmekond.

Autor: Sander Silm