Paradiis ja põrgu

Kristjan Port 22. veebruar 2006, 00:00

Kas olete kuulnud kirjeldust rahvusvahelisest paradiisist? See on imeline koht, sest tehnoloogia eest vastutavad seal sakslased, süüa valmistavad prantslased, nalja teevad inglased, armastajad saabuvad Itaaliast ning taevase riigi tüüri hoiavad kindlakäelised rootslased.

Rootsi kasuks kõneleb asjaolu, et nad on püsinud peaaegu kaks sajandit rahukursil. Viimast korda oli Rootsi põgusas sõjas 1814. aasta suvel Norraga. Norra andis alla ja kaotas iseseisvuse, kuid rootslased valitsesid nagu moodsad vanemad, jättes norrakad piisavalt iseseisvaks.

Nicolas Joseph Cugnot meisterdas 1769. aastal esimese auto. Kolmerattaline puine kahurivanker töötas aurumootoriga. Paraku peab suur hulk autoajaloo raamatuid auto loojateks siiski sakslasi: Gottlieb Daimlerit või Karl Benzi. Kuigi faktiliselt nad eksivad, asub tänase auto teeots just pigem Nikolaus August Otto leiutatud ning 1876. aastal patenteeritud neljataktilise gaasimootori juures, millel põhinevad tänapäevased bensiinil töötavad sisepõlemismootorid. Otto pani püsti ka maailmas esimese ning siiani töötava automootoreid valmistava tehase. Pole lausa selge, kas vabrikant Otto ise või siis vabriku tehniline direktor Gottlieb Daimler kasutas uut mootorit puust jalgratta peal, aga kindel on, et nii sündis bensiinimootoriga mootorratas. Lisaks mõtles Daimler koos abilise Wilhelm Maybachiga välja oma versiooni Otto mootorist. See kinnitati neljarattalisele raudvedrudega hobuvankrile. Tollel hetkel sündis tänapäevane neljarattaline auto. Daimler lahkus Otto juurest ja pani püsti oma tehase. Kuusteist aastat hiljem valmis seal tehnilise direktori Wilhelm Maybachi käe all esimene Mercedes - kvaliteedi sümbol tänini.

Nalju autoehitusse pedantselt suhtunud sakslased endale ei lubanud. Selle poolest erines sakslastest esimese mootoriga isesõitja looja Cugnot, kes, olgu öeldud, oli prantslane. Nimelt sõitis Cugnot oma leiutisega vastu seina ja läks ajalukku inimkonna esimese autoõnnetuse ohvrina. Söega töötav puust kolmerattaline kohmakas ja hobuseid hirmutav monstrum ei leidnud Pariisi elanike hinges kodu. Prantslaste vaieldamatuks eelistuseks olid, on ja jäävad söök ning kunstid. Mainitud kaks hoovust sulanduvad elegantselt kokku köögikunstis haute cuisine. Tolle toiduvalmistamise suuna rajajaks oli revolutsiooni kaoses vanemate poolt hüljatud Marie-Antoine Car?me. Ta alustas köögipoisist ning lõpetas kuningate koka ja kokkade kuningana. Car?me'i loodud lihtne, kuid rafineeritud lähenemine toiduvalmistamisele on muutnud 175 aasta jooksul prantslased pirtsakateks toitujateks, nagu ilmekalt tõestas möödunud suvel Jacques Chirac. President avaldas Vladimir Putinile ja Gerhard Schröderile arvamust, et inglasi ei saa usaldada, sest "… sa ei saa usaldada inimesi, kes valmistavad nii halba toitu!" Chiraci arvates pidavat toidud kehvemini maitsema vaid Soomes.

Solvangust teada saanud inglased käitusid tavakohaselt vaoshoitult, muutes mõru kommentaari naljaks. Nad osutasid, et viimase saja aasta jooksul on inglased pidanud prantslasi kaks korda sakslaste käest vabastama. Praegusajal oksjonitel vahendatavate prantslaste vanade püsside seisukord olevat väga hea, kuna neist pole ühtegi lasku lastud ja ainukesed täkked on tekkinud mahaviskamisel. Küll aga sobinud naabrid söögitegijateks. Kõigi õnneks vajab iga sõjavägi häid kokki. Lisaks ei mäleta britid ühtegi võidukat Prantsuse väejuhti peale Jean D'Arci, aga temagi osutus naiseks, kelle prantslased lõpuks ise maha lõid.

Endassesulgunud soomlased on ninaesise pilamisega juba harjuma hakanud, sest eelmise aasta kevadel osutas samale teemale veel Itaalia peaminister Silvio Berlusconi. Parmas toimunud Euroopa Toiduohutusameti avamisele pühendatud kõnes osutas peaminister, et ameti teises võimalikus asumaas Soomes ei teata toidust suurt midagi, sest soomlased ei teadvat, mis asi on prosciutto. Kehva majandamise ja vähemalt sama tahumatu huumorimeele poolest sakslastega võrreldud Berlusconi püüdis hiljem ennast välja vabandada, öeldes, et üritas vaid presidendiproua Tarja Haloneni ees oma playboy-võimeid tuulutada. Aga viimane kõlas sama usutavalt kui Berlusconi verivärske lubadus kuni aprillis toimuvate valimisteni seksist loobuda. Kõik itaallased teavad, et see pole võimalik.

Nii võttes polegi paradiis kõige hullem koht, kui vaid igaüks püsiks oma ametis. Kehvem on olukord põrgus, kus tüüri on enda kätte saanud itaallased. Sealse elu teevad kibedaks inglise kokad, rootsi armastajad ja prantslaste hooldatud tehnoloogia, millega vahendatakse saksa nalju.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 10:10
    Otsi:

    Ava täpsem otsing