Seadus peaks sulid eemal hoidma

Aivar Roosik 22. veebruar 2006, 00:00

Maaklerite tegevusest ja "tempudest" lugedes jääb mulje, et tegemist on täiesti ebausaldusväärsete tegelastega, kes mõtlevad vaid omakasule. Julgen siiski väita, et tegelikkuses see päris nii ei ole.

Nagu mujalgi, jagunevad maaklerluses tegutsejad professionaalideks ja vusserdajateks. Esimesed näevad valitud alas oma kutsumust, teised vaid kiire rikastumise võimalust. Ei tahaks öelda, et vusserdajaid on väga palju, kuid piisab ka vähestest. Olukorra muutmiseks tuleb täiendada seadusandlust.

Majanduse ja kinnisvaraturu kiire areng on ligi meelitanud "õnneotsijaid" ja lihtsalt sulisid. Kinnisvaramaakleri tegevuspõld paistab paljudele kerge ja kiire rikastumise võimalusena. Kuna isehakanud maaklerid tegutsevad enamasti "mustalt", on nad rahul oluliselt väiksema maakleritasuga ega panusta teadmiste täiendamisele, teenuse kvaliteedile ja maksude maksmisele.

Tihti ei olda kursis müüdava kinnisvara kõige lihtsamate tehniliste ja õiguslike küsimustega, rääkimata keerukamatest omandit ning selle kasutamist-käsutamist reguleerivatest normidest. Maaklerina võivad ennast esitleda isikud, kellel puudub vähimgi aimdus maakleri kutsestandardist, -eetikast ja -kvalifikatsioonist.

Kutsestandardi kohaselt on kinnisvaramaakler isik, kes vahendab tasu eest käsundiandja ülesandel kinnisvara ostu-, müügi-, rendi- ja üüritehinguid ning annab kinnisvaravaldkonnas konsultatsioone. Eestis omistab kinnisvaramaakleritele kutsekvalifikatsiooni MTÜ Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda (EKMK), mille asutasid 1997. aastal Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja kinnisvaramaaklerid.

Kotta mittekuuluvate ja atesteeritud maakleri kutsekvalifikatsiooni mitteomavate isikute tegevusse puudub kahjuks võimalus legaalselt sekkuda. Kojal on liikmeid pisut üle 140, kinnisvaraturul maakleritena tegutsejaid aga oluliselt rohkem. Et edukalt maaklerina tegutseda, on vaja ennast koolitada. EKMK tegeleb oma liikmete kutsekvalifikatsiooni tõstmisega, korraldades regulaarselt seminare ja lühikoolitusi. Kaks korda aastas toimuvad koja eestvedamisel kinnisvaramaaklerite kutseeksamid.

Ka kinnisvarafirmad, kus peetakse tähtsaks teenuse kvaliteeti ja kliendi rahulolu, hoolitsevad oma töötajate koolituse eest. Suuremates firmades on loodud firmasisene koolitus- ja motivatsioonisüsteem.

Kuigi võimalusi erialaseks koolituseks on piisavalt, pole mitte kõik maaklerina tegutsevad isikud end erialaselt harinud. Põhjus on lihtne - miks kulutada raha kallile ja vaevanõudvale koolitusele ning eksamile, kui saab ka niisama.

Eestis pole sätestatud piiranguid ega nõudeid isikutele, kes osutavad kinnisvara vahendamise teenust. Samas on tegemist valdkonnaga, kus töötaja pädevusest sõltub otsuste tegemine, mille rahalised tagajärjed ulatuvad miljonitesse. Tegemist on õigusliku regulatsiooni puudulikkusega antud tegevusvaldkonnas. See on ka üks peamisi põhjusi, miks teenuse kvaliteet ja maaklerite maine on madal.

Kinnisvara maaklerteenusega seonduvat reguleerib Eestis peamiselt võlaõigusseaduse maaklerilepingut käsitlev peatükk. Sellest jääb aga väheks.

Näiteks Soomes on kinnisvara vahendusteenusega seonduv reguleeritud mitmete seadustega. Ka Eestis on vaja täiendada õiguslikku regulatsiooni ja kehtestada seaduse tasandil kinnisvaramaakleri õigusi ja kohustusi määratlevad ning vastutust tõstvad nõuded.

Seniks saame aga oma klintidele soovitada vaid enne maakleri valikut veenduda, kas tegemist on tuntud firmas töötava ja EKMKsse kuuluva maakleriga.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:47
Otsi:

Ava täpsem otsing