Esimene Eesti Vabariik taaselustub Põrgulaval

Ülle Hallik 23. veebruar 2006, 00:00

Eelreklaami põhjal on "Tõde ja õigus. Neljas osa" juba märtsi lõpuni välja müüdud, aprillikuu piletid tulevad müügile 1. märtsil.

Sedakorda heidab lavastaja Elmo Nüganen Anton Hansen Tammsaare teose läbi pilku esimese Eesti Vabariigi aega.

Eestist on saanud iseseisev riik, mis võtab "eeskuju" suurest maailmast - Londonist, Pariisist, Berliinist - ning on saanud kaasavaraks pangad ja pankrotid, laenud ja hüpoteegid, isiklikud majad ja uhked autod. Kõige selle keskel püüavad muutunud olukorraga toime tulla Karin ja Indrek, kes lavastaja Elmo Nüganeni tahtsi on selles loos Mehe ja Naisena nagu kass ja koer, kes peavad saama hakkama eluga ühises kuudis. Selle ümber klähvib aga kiimas kari…

Lisaks Karinile ja Indrekule on lavastuses oluline roll neid ümbritseval tõusiklikul seltskonnal ning kohati lausa hämmastab, kuivõrd sarnaneb Tammsaare-aegne Eesti tänapäeval heaoluühiskonna poole rühkiva Eestiga. Lavastuse loojad juhivad tähelepanu sellelegi, et Tammsaare "Tõe ja õiguse" iseseisvust harjutava vabariigi sünnist on tegevuse hetkeks möödas samavõrd palju aega kui Eesti taasiseseisvumisest praegu, 21. sajandil.

Lavastuses teeb kaasa suur osa Linnateatri trupist, peaosalisi Karinit ja Indrekut kehastavad Hele Kõre ja Indrek Sammul. Teistes osades Epp Eespäev, Ene Järvis, Piret Kalda, Anu Lamp, Marje Metsur, Anne Reemann, Evelin Pang, Helene Vannari, Argo Aadli, Andero Ermel, Mart Koldits, Allan Noormets, Andres Ots, Andres Raag, Ago Roo, Rain Simmul, Margus Tabor (külalisena), Mart Toome, Ardo-Ran Varres (külalisena Eesti Draamateatrist). Visuaalse külje loojate meeskond on aga rahvusvaheline, lavakujunduse ja kostüümide autorid on Andris Freibergs ja Kristine Pasternaka Riiast. Muusikalise kujunduse autorid on Riina Roose ja Jaak Jürisson.

Teatrid ja lavastajad on Tammsaare "Tõe ja õiguse" radadel seigelnud ikka ja jälle ning alati on see möödunud sajandi esimeses pooles loodud viieosaline epopöa kõlanud kaasaaegselt.

Neljanda osa tõi viimati 1992. aastal Endla teatris lavale Merle Karusoo ning pealkirjastas selle "Täieline Eesti Vabariik", Karini ja Indreku rollides olid toona Katrin Saukas ja Aare Laanemets.

Umbes samal ajal mängis Rakvere teater Raivo Trassi lavastatud Andres Särevi dramatiseeringut, mis kandis nime "Abielu ja õnn", peaosades Marika Vernik ja Erik Ruus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:37
Otsi:

Ava täpsem otsing