Vargsi kerkinud kiiritav steriliseerimistehas

AS Steri tehas, mille osanikud on üks Hansapanga asutajaid Heldur Meerits, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Geenivaramu endine juht Jaanus Pikani, tekstiilitööstuse Marat endine juht Rein Lehtmets ja Rootsi kodanik Göran Hellers, peaks tööd alustama lähikuudel. Teist sarnast tehast ei leia Soomest, Rootsist ega ka mitte Balti riikidest. Lähim sama tehnoloogiat kasutav tehas asub Hollandis.

Keskkonnaministeeriumi haldusalas oleva kiirguskeskuse juhataja Merle Lusti sõnul on Steri tehases kasutatava koobalti isotoobi näol tegu Eesti kõige suurema radioaktiivse kiirguse allikaga. "Kuni kiirgusallikas ei leki, ning selleks on tootjalt garantii, ei ole ohtu keskkonnale," ütleb Lust. Kiirguskeskus on andnud Sterile loa radioaktiivset kiirgusallikat hoida. Taotluse muuta luba seadme kasutamisloaks tegi ettevõte eelmisel nädalal. Kõige kiiremini on Steril võimalik see luba saada kuu jooksul.

"Tegime just katsekiiritamist," sõnab Steri juht Jaanus Pikani, sisenedes paksude betoonseintega sterilisatsiooniruumi, kus kogu protsess käima hakkab. "Tunnete, kuidas lõhnab osooni järele - nagu männimets."

Kiirgusallikas, millega meditsiinitarbeid steriliseerima hakatakse, on hoiul mitme meetri sügavuses vees ja helgib pimedusest vastu justkui suur sinine silm. "Pole see asi meil siin sugugi ohtlikum kui näiteks kiiritus, mida kasutatakse Hiiul onkoloogiakeskuses," ütleb Pikani. Ka on tema kinnitusel puhas ja radiatsioonivaba vesi, milles koobalti isotoopi hoitakse. "Üheski sellises tehases pole kunagi ühtegi õnnetust juhtunud ja ma ei näe ka põhjust, miks meil siin midagi võiks juhtuda," ütles Pikani. "Tavaline sigalagi on keskkonnaohtlikum kui meie tehas, sest seaduse järgi on sigalat ehitades vaja korraldada keskkonnamõjude hindamine, kiirgussterilisatsiooni puhul seda ette ei nähta."

Miks peab selline ettevõte just Eestis asuma? "Puhtalt majanduslik kaalutlus, tehase rajamine Eestisse maksis poole vähem kui samasuguse ettevõtte rajamine näiteks Rootsis, ja tööjõu hind on Eestis ka kolmandiku võrra väiksem," ütleb Pikani. Investeeringu suuruseks ütleb Pikani ca 2,5 miljonit eurot (40 mln kr), Hansapangast on ettevõte laenu võtnud 20 miljonit krooni ning oma õla on ettevõtmisele alla pannud ka riiklik krediidi ja ekspordi garanteerimise sihtasutus KredEx, kes on andnud pangalaenule 14 miljoni krooni suuruse lisagarantii. Steriliseerimisvabrikus töötab viis inimest ja aastakäive peaks ettevõttel olema umbes 10 miljonit krooni. "Kui ettevõte edukalt käivitub, võime edaspidi oma tegevust kuus korda laiendada suuremaid ümberehitusi tegemata," lisab Pikani.

"See äriidee on Jaanus Pikani algatus ja initsiatiiv, haarasin sellest kinni, sest tundus huvitav ettevõtmine olevat," ütleb ärimees Heldur Meerits, kellele kuulub ühe oma investeerimisfirma kaudu Sterist ca 20 protsenti. "Olen sinna kapitali pannud, kuid pean tunnistama, et tehnoloogiast, mida see ettevõte kasutab, saan raskustega aru."

Kurioosseks teeb loo aga asjaolu, et Steri tehase rajamise käigust ei tea Saue vallavalitsus suurt midagi ning ka kohalikel Alliku küla elanikel pole eriti ettekujutust, millega otse küla keskusesse kerkinud punases metallist kuubikus tegeletakse.

"Ma ei tea sest tehasest rohkem kui see info, mis on ilmunud ajalehes," ütleb Saue vallavanem Mati Tartu, viidates Postimehes ilmunud artiklile. "Nüüd just tuli kiirguskeskuselt üks kiri, kus nad paluvad infot selle tehase kohta."

"Steri? Ei, sellist nime pole küll kuulnud," ütleb Saue vallavolikogu esimees Indrek Tiidemann. Jutu käigus Tiidemannile siiski meenub, et midagi on ta ikka sellest ettevõttest kuulnud. "Oli jutt mingist steriliseerimisest, aga et hakatakse radioaktiivse kiirgusega siin töötlema, see näib küll kummaline," ütleb Tiidemann.

Alliku küla elanik ja kohaliku külakogu liige Eha Leterma ei tea samuti, millega küla uus ettevõte tegeleb. "Kuulsin küll jutte, et seal hakatakse midagi kiiritama, kuid üldiselt on ikka väga vaikselt see ettevõte meile siia kerkinud," sõnab Leterma. "Kui tahad väikest maatükki erastada, pead naabrite käest nõusoleku võtma, nüüd tehakse selline tehas ja vallalehes pole sellest poolt sõna ka avaldatud."

Kuigi Steri tehas alustab kõige varem tööd kuu aja pärast, tekitab tasahilju kerkinud tehas juba küsimusi ka Riigikogu liikmetes. Isamaaliidu fraktsiooni poliitikud on keskkonnaminister Villu Reiljanile esitanud arupärimise, kus tahavad teada, kuidas on enne tehase rajamist uuritud selle keskkonnamõjusid ja kui suur on radioaktiivse saaste oht.

Jaanus Pikani pareerib jutu, nagu oleks tehas kerkinud salaja: "Mul ei ole ju ettevõtjana kohustust kuskile teatada, et ma nüüd sellist ettevõtet rajan. Kohalike inimeste informeerimiseks me tegime eelmisel suvel koosoleku. Meie kutse peale tuli kuulama 10 inimest."