Eesti valib majanduskasvu, euro tuleb niikuinii

ÄP 28. veebruar 2006, 00:00

Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Joaqu?n Almunia soovitab Eestil valida: kas majanduskasv või eurole üleminek. Almunia on seda meelt, et kui Eesti valitsus hakkab pöörama tähelepanu inflatsiooni ohjeldamisele, siis on Eestil reaalsem väljavaade täita aasta pärast kõik eurole ülemineku tingimused.

Peaminister Andrus Ansip kinnitab, et Eestis ei hakata euro kasutuselevõtu pärast inflatsioonisurvet ega majanduskasvu kunstlikult pidurdama. Majanduskasvu eelistamine on Äripäeva meelest õige valik. Potjomkini küla pole mõtet ehitada - kiirelt remonditud fassaad mureneb samuti kiirelt ning paljastab peagi kehvalt ehitatud hoone.

Inflatsioonitaset saab kunstlikult lühiajaliselt alandada, kuid see võib mõjuda majanduskasvule külma dušina. Majandust uuesti kiiremale käigule ärgitada on hoopis vaevarikkam ja aeganõudvam. Seda teavad ELi vanad riigid ise väga hästi. Euroopa Keskpank pidi mitu aastat järjest langetama intresse, enne kui nende majandus taas kiiremaid tuure võtma hakkas. Aga kiirendus pole ikkagi selline, nagu riigid sooviksid.

Eesti seadmine sellise raske valiku ette Euroopa Komisjoni poolt meenutab viie aasta tagust tüli Iirimaa ja Euroopa Komisjoni vahel - viimane heitis Iirimaale ette samuti kiiret inflatsiooni ning nõudis, et riik tõstaks maksukoormat. Samal ajal oli Iiri majanduskasv kümneprotsendiline, mistõttu ka inflatsioon kiire. Ei tähendanud Euroopa suurtele midagi see, et väikeriigil oli nendega võrreldes suurim eelarveülejääk ja väikseim riigivõlg.

Eestiga on praegu sama lugu: majanduskasv 10 protsendi ringis. Eesti Panga prognoosi kohaselt kahaneb inflatsioon sügiseks 3,4 protsendini, kuid on see ikkagi enam, kui stabiilsuspakt ette näeb. Ka Eesti riigivõlg on väikseim ning see ja eelarveülejääk on isegi Almunia sõnul fantastiline. Ometi leiab Brüssel, et meie peame hakkama muutma oma poliitikat, et sarnaneda vanale ELile.

Ei õpi millegipärast vana Euroopa, et kui mitu väikeriiki on oma avatud majanduste, väikeste kitsenduste ja madalamate maksudega pannud majanduse elama, siis on ilmselt just see parem poliitika ning ELi enda reeglites midagi mäda, kui end trikkidega reeglitele kohandanud riike edu ei saada. Endine Euroopa Komisjoni president Romano Prodi on öelnud, et stabiilsuspaktiga kokkulepitud reeglid on tobedad. Ent ta ütles seda seepeale, kui Prantsusmaa ja Saksamaa ei suutnud neid reegleid täita - nende riikide eelarved ei ole tasakaalus, riigivõlg kasvab ja majanduskasv on nigel.

Või võtame näiteks Luksemburgi - majanduskasv meie omast kordades väiksem, aga inflatsioon ulatus möödunud sügisel 5 protsendini.

Toimetuse meelest näitab see ilmekalt, et ajutised meetmed on mõttetud. Ja Eesti ega ka ükski teine uus liikmesriik ei pea laskma käest oma majandusedu, et vastata elukaugetele ettekirjutustele. Ülekanderahana on meil euro kasutusel selle käivitamisest peale, sisuliselt oleme eurotsoonis.

Sulaeuro kasutuselevõtu nihkumine tähendab Eesti Panga hinnangul meile aastas 300 miljonit krooni konverteerimiskulusid. Kuid EL ei saa avaldada meile kuigi suurt survet ja säilib kiirem majanduskasv. See tähendab meie inimeste sissetulekute ja jõukuse kasvu. Ja see on oluline.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:48
Otsi:

Ava täpsem otsing