Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kinnistamata maju ja kortereid ei saa märtsist enam müüa

01. märts 2006, 15:20

Märtsist alates saab müüa vaid selliseid kortereid, maju ja majaosasid, mille alune maa on kantud kinnistusraamatusse.

'1. märtsist siiski kellelgi omandiõigus ei lõpe – kõik maja- ja korteriomanikud jäävad omanikuks ka pärast seda. Nad võivad maja ja korterit vallata ja kasutada, kuid müümiseks ja pantimiseks tuleb see eelnevalt kinnistusraamatusse kanda,' sõnas justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Urmas Volens.

„1. märtsi tähtaeg on olnud teada enam kui kaks aastat ning kinnistamata maal asuvaid maju on alles jäänud vähe, ei leitud selle pikendamiseks enam vajadust,“ lisas Urmas Volens. „Üksnes kinnistatud majade ja korterite müük tagab kinnisvaratehingute usaldusväärsuse ning väldib seni olemas olnud ohtu, et mõni maja- või korteriomanik segastel asjaoludel oma varast ilma jääb.“

Põhimõte, et müüa saab üksnes kinnisasju, kehtestati 1993. aastal jõustunud asjaõigusseadusega ning pidi jõustuma 2000.aastal, kuid seejärel on seadusega antud kolm korda ajapikendust.

Erinevate probleemide taga seisvate kinnistamisprotsesside kiiremaks lahendamiseks töötas justiitsministeerium välja seaduseeelnõu, mis on hetkel Riigikogu menetluses. Eelnõu järgi võib ehitise kaasomanik teha maa kinnistamiseks vajalikud toimingud ka naabri eest ja nõuda hiljem naabrilt, et see tehtud kulutused hüvitaks. Teiseks sätestatakse eelnõuga, et kui üks majaomanik on surnud, siis ei pea maa kinnistamiseks ootama pikale venida võiva pärimismenetluse l taga, vaid kinnistusraamatusse võib kanda sel juhul surnud inimese. Pärijad kantakse kinnistusraamatusse sel juhul pärast pärimismenetluse lõppemist. Kolmandaks nähakse ette lihtsustatud kohtumenetlus, mille raames saavad ehitise kaasomanikud kinnistamist takistavad vaidlused selgeks vaielda. Riigilõiv sellise menetluse raames oleks vaid 200 krooni.

Lisaks nendele abinõudele töötas ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja seadusemuudatused, mis on valitsuse poolt heaks kiidetud ja edastatud Riigikogule menetlemiseks. 'Eelnõu eesmärgiks on ehitise aluse maa kinnistamist takistavate probleemide lahendamine,' sõnas elamutalituse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaspetsialist Ülle Reidi. 'Sageli on kinnistamine takistatud seetõttu, et üks korteriomanikest ei tasu enne maa kinnistamist maa erastamise kulusid. Eelnõus öeldakse selgelt, et tasusid võib maksta ka teine korteriomanik ning tasud maksnud korteriomanikul tekib õigus see hiljem sisse nõuda maksmisega viivitanud korteriomanikult. Lisaks täpsustab eelnõu, et eluruumi omaniku nõusolekut erinevate toimingute tegemiseks vaja ei ole.'

Eelnõu kohaselt jätkub peale 1. märtsi kinnistamata eluruumide erastamine.

'Praegu kehtivate seaduste kohaselt peab näiteks pööningu või keldri väljaehitamiseks olema kõikide kaasomanike ehk korteriomanike nõusolek. Eelnõu kohaselt, kui 2/3 korteriomanikest on nõus pööninguruumide väljaehitamisega ning sõlminud lepingu oma omandist loobumiseks, võivad nad ülejäänud korteriomanikelt nõuda kohtus vajaliku nõusoleku andmist. Ehitusega mittenõustunud omanik saab oma huve kaitsta kohtus ning kohus otsustab, kas vajalik nõusolek tuleb anda või mitte,' lisas Ülle Reidi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing