Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Firmad igatsevad toetust taga
Taveco Disaini projektijuhi Ragne Tõniste sõnul oli messitoetus kaalukas argument just väikefirmadele: "Tagasilöögid algasid kohe, kui selgus, et toetust enam ei saa." Tõniste sõnul loobusid just need firmad, kes olid sarnaselt eelmiste aastatega arvestanud tagastatava summaga.
Ka Profexpo juhi Tiit Sarve sõnul oli viimasel toidumessil keskmine stend varasemast suurem: "Väiksed, minimaalse pinnaga firmad olid sunnitud jätma tulemata."
Sarve sõnul on just minimaalstendi ehk 9-12 ruutmeetri kategooria kaotanud kõige enam. Siia sektorisse kuuluvad sellised firmad, kel juurdepääs sortimendinõukogudele jms on ülimalt keeruline. Nüüd siis lõigati neil ära ka võimalus näidata end messil lõpptarbijale.
Teine sektor, mis kaotab, on Sarve sõnul HoReCa (hotellid, restoranid ja toitlustus): "Ei ole ka lihtne käia läbi kuni 3500 ettevõtet üle Eesti, kes teevad ostuotsuseid praktiliselt iseseisvalt," nentis Sarv.
Eesti Näituste ASi arengudirektori Siimu Loogma sõnul on messitoetuse kohta küsitud just selliste messide puhul, nagu "Eesti ehitab", "Kodu", "Enerex", "Ilu sõnum", mille teemavaldkondades tegutseb ka arvestatavalt väike- ja keskmise suurusega firmasid.
Toetuse ära võtmine aga näitab üldisemalt riigi suhtumist messidesse. "Messitoetus ei olnud küll summalt suur, kuid siiski väga arvestatav firmade kulutuste - ekspositsioonipinna ja standardstendi üüri - katmisel," nentis Loogma.
Kuna firmade osalemist välismessidel riiklikult toetatakse, peetakse seega riigi tasandil nende töös osalemist oluliseks ning toetamist väärivaks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sulges kohalike messitoetuste programmi 2005. aasta algusest, kuna see ei lahendanud väikeettevõtete turundusalaseid kitsaskohti ning selle mõju oli võrreldes teistega väga väike, selgitas EASi kommunikatsioonikoordinaator Piret Malv.
Kuna riiklik toetus on kadunud, on Eesti Näituste AS põhjendatud juhtudel andnud firmadele erinevaid (hinna)soodustusi. See on võimaldanud väikestel ja keskmise suurusega firmadel siiski messidel reaalses konkurentsisituatsioonis osaleda.
Messitoetuse jätmine üksnes messikorraldaja õlule ei ole aga messide jätkusuutlikkuse seisukohalt sugugi õige samm, lisas Loogma.
Messi kulude tase, mis tuleb maksta korraldajale, on umbes 15 000 krooni. Sellest sai tagasi umbes 7500 krooni.
Autor: Tiina Kass