Hinnatuima ajakirjandusauhinna võitis Peeter Raidla

Raimo Ülavere 03. märts 2006, 00:00

Äripäevas 24. augustil ilmunud artikkel "Ain Hanschmidtist sai üleöö 700 miljoni mees" rääkis sellest, kuidas Eesti Ühispangast lahkunud Ain Hanschmidt oli juba pool aasta varem veel panga juhina töötades asunud vormistama oma osalust laevandusfirmas Tallink. Peetri artikkel viitas ka asjaolule, et osaluse minek Hanschmidti kätte Tallinkit kontrollivas firmas oli kokku lepitud juba 1990ndate lõpus.

Tänaseks umbes 1,4 miljardi kroonise väärtusega aktsiapaki kinkimise Enn Pandi poolt Hanschmidtile tegi vürtsikaks asjaolu, et Tallink oli aastate jooksul elanud ja arenenud just Hanschmidti juhitud Ühispanga laenude toel. Eriti kurioosne oli aga asjaolu, et Ühispangast saadud laenudega suurendasid Tallinki suuromanikud Enn Pant ja Kalev Järvelill pidevalt ka oma osalust ja osaluse väärtust laevandusfirmas.

Tinglikult oli aga Enn Pant Hanschmidti osaluse hoidja, kuni Hanschmidt lahkus pangast ja sai oma osaluse ametlikult enda nimele vormistada. Seega kasvatas Eesti Ühispanga endine juht Ain Hanschmidt oma isiklikku varandust panga klientide ja aktsionäride rahaga.

Peetri artikkel algatas meedias ja ühiskonnas diskussiooni äri eetilisuse üle. Päevavalgele tulid ka teised Hanschmidti varjatud varandused, samuti tõid Peeter ja teised ajakirjanikud lugejate ette Hanschmidti äripartnerite, teiste hulgas Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki osaluse kahtlase sisuga ärides.

Kolme Bonnieri uuriva ajakirjanduse auhinna nominendi sekka jõudsid ka Eesti Ekspressi ajakirjanikud Mihkel Kärmas ja Janar Filippov artikliseeriaga topeltmõrvarist õpetajast ning samuti Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler looga Hanschmidti miljonikingitustest.

Bonnieri uuriva ajakirjanduse preemia suurus on 25 000 Rootsi krooni, parima artikli valivad suuremate ajalehtede peatoimetajad. Äripäeva omanik Rootsi meediakontsern Bonnier annab koos Äripäevaga uuriva ajakirjanduse auhinda välja 11. korda.

Peeter Raidla on tänastest Eesti ajakirjanikest üks staažikamaid, olles ajakirjanduses tegev juba aastast 1982.

Äripäevaga on ta seotud olnud juba lehe loomisest alates 1989. aastast, toona veel kaasautorina, ent mõned aastad hiljem juba tegev- ja peatoimetajana.

1990ndate esimene pool viis teda vastasutatud Hommikulehte ning ka kunagisse Tööstuspanka. 1990ndate teises pooles oli Peeter tagasi Äripäevas artikleid kirjutamas. 1996. aastal kandideeris ta ka Bonnieri auhinnale. Seejärel töötas Peeter Sõnumilehes uudistetoimetuse juhina, jõudes 1999. aastal taas Bonnieri preemia nominentide sekka ja võites samal aastal ajalehtede liidu preemia olemusloo kategoorias. Pärast Sõnumilehte ka Eesti Päevalehte väisanud Peeter naasis Äripäeva 2001. aasta kevadel.

Peeter on juba mitmendat aastat ilmuva Äripäeva Rikaste TOPi ning ka Hans H. Luige ja Rein Kilgi persooniraamatu autor. Eelmise aasta lõpus ilmus Peetri sulest raamat "Ain Hanschmidti esimesed 700 miljonit".

Peeter töötab Äripäeva uurivas toimetuses, mis loodi eelmise aasta sügisel.

Eile õhtul Rock Cafes toimunud pressipeol Bonnieri ehk uuriva ajakirjanduse auhinna saanud Äripäeva ajakirjanik Peeter Raidla ei pidanud Ain Hanschmidtist lugu kirjutades ise auhinda silmas.

"Ükski ajakirjanik ei tee seda, siis pole ta õige ajakirjanik," lausus Raidla vastuseks küsimusele, kas ta ka ise seda lugu kirjutades pidas silmas, et tegu võiks olla auhinnalooga. "Kätt südamele pannes, ei," vastab ta ka küsimusele, kas pärjatud artikkel on ta enda meelest tema parim mullune lugu.

Veel kolm tundi enne auhinnatseremoonia algust istub Peeter Raidla Äripäeva uudistetoimetuses tooli peal ning vastab kolleegi küsimusele, kas tal oli kodus igav ja ta tuli siia elu lõbusamaks muutma.

"Ah, kodus ei ole kunagi igav," kostab ta ning ütleb, et siis saab alati telekat vaadata või raamatut lugeda. Raidla muhedast näoilmest ei loe kuidagi välja, et ta oleks närvis või et ta õhtu pärast pabistaks.

Kolm tundi ja 15 minutit hiljem seisab Peeter laval ning saab tugeva käepigistuse Hans-Jacob Bonnierilt. Pärast pikka käepigistustest täis teekonda

Rock Cafe lavalt saali kõige tagumisse nurka palub Raidla, et ma ei küsiks talt, mida ta hetkel tunneb.

Kas teadsid ette, et võidad? "Ei, ei teadnud, Igor (Igor Rõtov, Äripäeva peatoimetaja - toim.) salatses väga, ütles mulle, et ei ajaks oma lootusi-ootusi kõrgeks, kuid lisas, et kindlasti kohale tuleksin," räägib ta.

Mida oma rahaga peale hakkad? Raidla vaatab tunnistust, kus suurelt kirjast 40 000 Rootsi krooni (66 000 Eesti krooni), arvutab natuke ning ütleb: "Vaatan, kui välja tuleb, panen maamajale uue katuse."

Eesti Ajalehtede Liidu pressipreemia fotožürii hinnangul tegid 2005. aasta parima uudisfoto ja olemusfoto Äripäeva fotograafid Andras Kralla ja Raul Mee.

Parima uudisfoto tegi Andras Kralla läinud aastal kopteriõnnetuses lähedased kaotanud Oliver Kruudast. Peenetundeline ja minimalistlik, ent ometi väga sisendusjõuline foto suurärimehe leinast kutsus ilmumise järel esile kirglikke ja vastakaid arvamusi.

Olemusfotodest hindas žürii parimaks Raul Mee ülesvõtte vandeadvokaat Aivar Pilvest, kes naudib autoesitlusel uut Mercedes-Benzi. Elitaarautot hindavalt silmitseva tippadvokaadi kaudu näitab Mee tabavalt ühiskonnas valitsevaid väärtushinnanguid.

Äripäeva fotograafid võitsid mõlemad pressifoto auhinnad ka eelmisel aastal.

Ajalehtede liit annab aasta pressifoto preemiat välja alates 1997. aastast. Neljal aastal on parima foto autoriks tunnistatud Äripäeva fotograaf Raul Mee. Näitus pressiauhindadele kandideerinud fotodest on avatud Vaal Galeriis 18. märtsini.

Eelmise aasta parima uudis- ja olemusloo kirjutasid Postimehe ajakirjanikud Küllike Rooväli ja Rebekka Lotman, arvamusloo preemia sai Rein Taagepera.

Eelmise aasta jaanuaris ilmunud Rooväli uudis andis teada sellest, et Taani meteoroloogid ennustavad järgmiseks päevaks marutormi. Uudis ilmus laupäeval, torm algaski samal ööl ning pühapäeval tõusis veetase näiteks Pärnus juba ligi 1,5 meetri võrra. Samal ajal ei suutnud Eesti ametkonnad adekvaatselt ohtusid hinnata ning inimesi veetaseme nii suure tõusu eest hoiatada.

Uudislugude preemia teised nominendid olid Kadi Heinsalu Äripäevast artikliga "Defitsiitse notariaja saab maaklerile pistist makstes" ning Tuuli Koch Postimehest lugudeseeriaga Edgar Savisaare Keila-Joa majatehingutest.

Olemuslugude kategoorias noppis pressipreemia Rebekka Lotman Postimehest artikliga "Lastepeibutajad meelitavad noortesaate kaudu alaealisi endaga kohtuma". Artikkel kirjeldas värvikalt, kuidas täisealised mehed kasutavad noortesaate vahendatavaid SMS-kuulutusi endale alaealise seksuaalpartneri leidmiseks. Artikli tarvis materjali kogudes osales artikli autor ka ise SMS-kuulutuste mängus.

Teised olemusloo preemia nominendid olid Tarmo Vahter Eesti Ekspressist artikliga "Savisaare salapolitsei" ja Mihkel Kärmas, Jüri Muttika, Krister Kivi, Argo Ideon ning Sulev Vedler Eesti Ekspressist looga "Lend AAQ103".

Eelmise aasta parima arvamusloo kirjutas Rein Taagepera, kes avaldas Eesti Päevalehes artikli "Demograafiline vetsupott". Teised nominendid olid kirjanik Tõnu Õnnepalu, Äripäeva ajakirjanik Raimo Ülavere ja Postimehe ajakirjanik Aivar Reinap.

Maakonnalehtede seas võitis uudisloo preemia Erik Gamzejev Põhjarannikust, kes kirjutas, kuidas Kohtla-Järve suurettevõtja Nikolai Ossipenko saab enda firmale erakordselt suure osa linna kommunaalrahast.

Maakonnalehtede olemusloo preemia võitis Teet Roosaar Pärnu Postimehest artikliga "Venemaa võetud 1-4" ning arvamusloo preemia läks samuti Pärnu Postimehe ajakirjanikule Hannes Kuusmale artikli "Torm ja Viisitamm - Pärnu aasta turundusteod" eest.

Eelmise aasta ajalehtede kujunduse peaauhinna suure tiraažiga ajalehtede seas sai SL Õhtuleht, väiksema tiraažiga ajalehtede seas Järva Teataja.

Esikülgede osas sai kuldauhinna Eesti Päevaleht, hõbeauhinna aga Äripäev kopteriõnnetust kajastanud esiküljega. Uudistekülgede eest sai kuldauhinna taas Eesti Päevaleht ning olemuslugude seas noppis kulla Äripäev Kumu riigihankeid kajastava looga ning hõbeda Eesti Ekspress.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing