Kahe nädala pärast on oodata linnugripi Eestisse jõudmist

Krista Taim 03. märts 2006, 00:00

"Kui see ränne läheb märtsi lõpu poole lahti, siis suure tõenäosusega me mõne linnu selle viirustüvega leiame," sõnab veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel.

"Küsimus on selles, kas ta jääb pidama või jõuab kodulindudeni. Seni pole viirus kodulinde tabanud, sest inimesed on kodulinde ruumides hoidnud. Kui aga jõuab ja taudipunkte on üks-kaks: ühes 20 kalkunit, teises 5 kana, siis midagi drastilist ei juhtu. Kuu-paar on natuke tülikat liiklemist, riigiteenistused saavad korralikult punnitada ja tõkendeid korraldada - ning midagi hullu ei sünni. Juhul kui viirus peaks jõudma nende väheste suurtootjateni, kes meil on, siis on see oluline majanduslik põnts," selgitab Pärtel.

Kohe, kui leitakse taudi surnud lind, tuleb kokku riiklik loomatauditõrje komisjon, mida juhib põllumajandusminister Ester Tuiksoo.

Koht, kust leitakse surnud lind, kuulutatakse 3 kilomeetri raadiuses ohutsooniks ning koldes asuvad linnud hävitatakse. Ülejäänud piirkonda jäävate lindude osas langetab otsuse vastav komisjon, riske ja olukorda vaagides. Kui linnufarm jääb koldesse, siis hävitatakse see vaid juhul, kui lindlast leitakse taudi. Küll on kindel, et ohustatud piirkonnas kehtivad olulised kitsendused ja piirkonda jäävatest kanalatest ei tohi müüki viia ei linde ega mune.

Põlvamaal asuva Peri linnukasvatuse juht Sulev Peets kardab siiski, et kui naabrusest leitakse mõni surnud lind, siis läheb hävitamisele ka nende 80 000 linnuga farm ning seda uuesti tööle saada pole enam võimalik.

Taudi vältimiseks on kasutusele võetud kõik abinõud. "Oleme nagu varjendis, aga me peaksime selle varjendi tegema kolmekilomeetrise raadiusega," räägib Peets.

Nende linnud on kinnistes ruumides, väljas desomatid ning töötajatel on keelatud kodulindude pidamine. Veel pole suudetud töötajaid gripi vastu vaktsineerida, sest tavavaktsiini lihtsalt pole. Murelikuks teeb Peetsi see, et kolme kilomeetri raadiuses on palju kodulindude pidajaid, kel linde viiest kuni 150ni, ja pole kindlust, et neid hoitakse sooja saabudes kinnistes ruumides.

Kahel korral on sel aastal paberil linnugripp läbi mängitud ja must stsenaarium teada.

"Kui avastatakse linnugripp, siis lastakse CO2 kanalasse. Tuleb teha kõvasti eeltööd, sulgeda ventilatsiooniavad. Kui kõik meie 80 000 kana surmata, siis on vaja inimesi, kes jõuaks need sealt pärast välja kanda. Otsustati ka, et korjused pannakse kümnekaupa kilekottidesse ja maetakse maha. Minu rehkenduse järgi peaks laipasid olema 165 tonni. Ega sellist ühishauda keegi ette ei kujuta," räägib Peets mustast stsenaariumist.

Teda ei lohuta ka teadmine, et riik maksab kahjud kinni, sest tootmise uuesti käivitamist ei kompenseeri keegi. "Kui kõik on hävitatud, siis mune ja tibusid pole ju kuskilt võtta. Linnukasvatuses on investeeringud pikaajalised," räägib Peets.

"Kui linnugripp peaks kuuest suurest linnukasvatusest mõnda tabama ja riigi tuge ei tule, siis see firma enam ei tõuse," ennustab Peets.

Murelikult jälgib asjade kulgu ka Saaremaal asuva Ovolexi farmi juhataja Maie Kiil. "See, et linnugripp Saaremaa rannikule jõuab, on päris tõenäoline. Kui massiliselt ja kuidas see levib, ei oska keegi öelda," sõnab Kiil. Ka nemad on kõik oma kanad ruumidesse kinni pannud.

Linnugripist on ka varasematel aastatel teateid olnud, kuid seekord teevad maailma ärevaks viiruses toimunud muudatused.

"Gripiviirused kalduvad kergesti muteeruma ja suure tõenäosusega selle viirusega - H5N1 - on midagi toimunud, mis on selle tüve patogeensust suurendanud ning viirus on lindude hulgas ulatuslikumalt levinud," sõnas Pärtel.

Praegu on H5N1 lindude haigus, kuid on oht, et see võib muteeruda ja astuda sammu inimorganismi suunas.

Linnugripi viiruse kandjateks looduses on metslinnud (peamiselt veelinnud), kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud, eelkõige koduveelinnud - haned ja pardid. Linnugrippi on inimesel võimalik nakatuda vaid väga otsese kontakti kaudu. Näiteks linnufarmides ja turgudel.

Haigestunud inimesel tekivad kõrge palavik ja hingamisteede haigestumise nähud: köha, hingeldus, kurguvalu, silmapõletik.

Et vältida viirusega nakatumist, tuleb haiguskahtlaste ja haigestunud lindudega kokkupuutuval personalil (lindude uurimisel, surmamisel, korjuste kahjutustamisel jne) rangelt kinni pidada isikliku hügieeni nõuetest, desinfektsiooniprotseduuridest ning alati kasutada kaitserõivastust (sh näomaski ning kaitseprille). Kaebuste tekkimisel tuleb kohe pöörduda arsti poole.

Linnugripi viirus on elujõuline vaid madalatel temperatuuridel ning hävib kõrgetel temperatuuridel. Nii on korralikult läbiküpsetatud või keedetud (70 7C juures) linnutoote (liha, muna) tarbimine ohutu. Toore linnuliha tarbimine on seotud riskiga ka teiste haiguste korral (näiteks salmonelloos), mis võivad levida toore või poolküpsetatud liha kaudu.

On olemas ka pandeemia oht, mis võib tekkida siis, kui tekib täiesti uus gripiviirus, mida enne pole olnud ja mille vastu pole ka inimestel immuunsuskaitset. Uut gripiviirust pole veel maailma tekkinud. See võib tekkida mitte ainult linnugripi viiruse baasil, vaid ka muu gripiviiruse baasil ning hakata levima inimeselt inimesele.

Kui kanad võivad ilma suurema stressita kinnistes ruumides olla, siis jaanalinnukasvatajad on tõsiselt mures, sest suured linnud saavad siseruumides stressi ja võivad surra.

"Meil on suured koplid jaanlindudele ja mitte kuidagi ei saa neile katust peale ehitada. Ainus võimalus on hoida neid laudas kinni. Praegu on veel hea, õues on jahe ja õhuvahetus toimib, aga aprillis, kui läheb soojaks, siis tekib probleeme," rääkis Muhus jaanalinnufarmi pidav Helmet Erik.

Eriku sõnul tahavad suured linnud joosta. Seinad ja lagi pea kohal tekitavad stressi ja kui veel saabuvad soojad ilmad, jääb ventilatsioon puudulikuks. See omakorda põhjustab lindudel tervisehäireid.

Nädal-paar kinnihoidmist poleks probleem, küll aga siis, kui see kestab pikemat aega. "Isaslinnud lähevad rahutuks, kannataks ka munemistsükkel. Kahju kannatame nii või naa," sõnas Erik.

Sel aastal jääb ka tibude väljahaudumine hilisemaks. Kui tavaliselt on hakatud mune inkubeerima märtsi keskel ja aprilli lõpus on tibud väljas, siis sel aastal lükatakse see edasi seniks, kuni asi selge. Selguse osas on aga Erik kahtlev. "Ei usu, et pääseme sellest haigusest. Kui mere ääres surevad linnud, jääb mõni ikka pilliroogu, keda ei leita ja siis võib juhtuda, et suvel mingi kajakas nokib seda, lendab koplisse ja teeb väljaheite. Linnugripi probleem pole ainult kevadel, kui rändlinnud saabuvad. Kardan, et see jääb õhku kogu aeg," arvas Erik.

Eestis on kümme suuremat jaanalinnukasvatajat, koos hobikasvatajatega on neid 30 ringis.

Linnukasvatajate liidu juhi Matti Piirsalu sõnul on kriise paberi peal läbi mängitud juba 2004. aastast. "Meie linnukasvatajad, suurtootjad, ei karda sisuliselt midagi, sest neil on linnud kinnises ruumis. Et aga 3 kilomeetri raadiuses midagi juhtub, seda kardetakse küll. Kannatada võivad aga kõige rohkem haruldaste lindude kasvatajad, kes on tõsiselt mures," tõdes Piirsalu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing