Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas sellist Aafrikat me tahtsimegi?

Henrik Aavik 03. märts 2006, 00:00

Saksa-inglise koostöös valminud "Ustav Aednik" on püüd teha põnevat euroopa filmi toetudes headele ameerika põnevusfilmi tavadele. Tulemus ei ole üldse halb, ehkki tuleb tunnistada, et ameeriklastel tuleb see reeglina paremini välja.

Filmis on sõnum - aafriklased on ka elavad inimesed ja see, et nad millestki aru ei saa, ei anna Euroopa suurfirmadele veel õigust neid maha tappa. Ei… samas ei ole see peamine sõnum. Peamine sõnum on vast ikka see, et suured ravimifirmad on raha nimel valmis meile müüma mis tahes mürki ja me ei saa selle vastu midagi teha, kuna Euroopa salateenistused on nende palgal. Nad testivad aafriklaste peal oma rohtusid, sest siis saab ohvrid koostöös kohalike võimudega ära peita - inimesed ei ole loetud.

Valitsuse konspiratsiooni asub avama Euroopa Harrison Ford - karm ja pereisalik Ralph Fiennes. Ta on aus ja heasüdamlik, väga intelligentne. Tema hobiks on taimede kasvatamine. Ta ei usu, et Inglismaa ametnikud võiksid olla mõrvade taga. Kui ta seda aga kahtlustama hakkab, siis astub ta mehiseid ja otsustavaid samme, et… see omale selgeks teha. Üksi, abi palumata, üks Mees kogu Euroopa ja Aafrika vastu. Nagu Ameerika filmikangelasele kohane, aga erinevalt ameerikalikust filmitavast jäävad peale suurriigid.

Filmis on karakterina vaid üks aafriklane, temagi ütleb vaid mõned sõnad enne, kui ta eriti piinarikkalt tapetakse. Ülejäänud aafriklased filmis on vaid massistseenides, seisavad järjekorras, istuvad ja vaatavad või siis jooksevad oma elu eest.

Samas on kaadrid sellest mandrist väga ilusad ja neid on palju. Osa kohti, kus valged aafrika lastega kohtuvad, on muuseas lavastamata "originaalmaterjal". Pärast filmi linastumist asutati heategevusfond aitamaks inimesi, kes elavad filmis nähtud slummis Nairobi lähedal.

Filmi lõpp on korraga nii hollywoodilik kui ka euroopalik, nii hea kui samal ajal ka kurb.

Kui ennevanasti filmis sangar paljastas vandenõu ja kukutas võimurid, siis tänapäeva globaliseeruvas maailmas on asutused suuremad, neil on võimu rohkem. Sangar läheb teadlikult vastu hulgale mõrvaritele ja sureb küll piinarikkalt, aga see-eest enda valitud ajal ja kohas. Surres ta teab, et kättemaks tuleb - info jõuab kuhu vaja ning reeturlikud inimesed ilmselt saavad meedialt võtta või kogunisti viiakse üle madalamale ametipulgale!

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:37
Otsi:

Ava täpsem otsing