Aeg investeerida USA aktsiatesse

Tõnis Oja 06. märts 2006, 00:00

Viimastel aastatel on USA aktsiaturg olnud viimane koht, kuhu investeerida, sest tootlused on igal pool mujal olnud kordades suuremad kui maailma juhtival aktsiaturul. Investeerimispank Morgan Stanley avaldas mõni nädal tagasi raporti, kus soovitatakse vähendada positsioone ülekuumenevatel Jaapani ja nn arenevate riikide aktsiaturgudel ning naasta Ühendriikidesse, kirjutas möödunud nädala alguses ajaleht The Wall Street Journal. See on esimene kord pärast kolmeaastast vaheaega, kui juhtiva investeerimispanga soovitus number üks on USA aktsiaturud, kirjutas ajaleht.

Tõsi ta on. Viimastel aastatel on aktsiate hinnad tõusnud märkimisväärselt pea igal pool maailmas, välja arvatud USAs, maailma juhtival aktsiaturul. Aastatel 2003-2005 kerkisid Ida-Euroopa turud 226 protsenti, Ladina-Ameerika 265 ning Aasia (Jaapanit arvestamata) 122 protsenti, kirjutab Financial Times. Aga ka saareriiki investeerimine oleks tulus, Tokio börsi Nikkei indeks on kolme aastaga tõusnud 89 protsenti, Dow Jonesi tööstuskeskmine on aga sama ajaga kerkinud vaid 30 protsenti, sedagi suuremalt jaolt 2003. aastal ja 2004. aasta esimesel poolel. Euroopa juhtivaid aktsiaindekseid, Frankfurdi börsiindeks DAX on samal ajal kallinenud 97 protsenti, Bombay börsiindeks Sensex koguni 200 protsenti.

Tõsi, fondijuhtide meelest on USA aktsiate hinnad kallimad kui mujal maailmas, mis tähendab seda, et arenevate turgude potentsiaali ei tohi kaugeltki alahinnata. Jaapan on lõpuks ometi väljumas juba mitukümmend aastat kestnud majanduskriisist ning ka Euroopa ettevõtted alandavad agressiivselt kulusid, mis on kergitanud aktsiate hinnad nelja kuni viie aasta kõrgeimale tasemele.

Morgan Stanley analüütiku Hernando Cortina sõnul on muu maailma aktsiate hinnaralli kergitanud need õiglasele väärtusele, samal ajal pole Ühendriikide aktsiate hindadesse ettevõtete kasumi potentsiaalset kasvu veel sisse arvatud. Arvata võib, et arenevate turgude, eriti Hiina ja India aktsiate hinnad tänu raha sissevoolule veel mõnevõrra tõusevad, aga mida kõrgemale nad tõusevad, seda sügavam saab olema korrektsioon, ennustab Cortina.

USA aktsiaturu potentsiaalist lähiaastatel räägib ka see, mis on juhtunud viimastel aegadel Euroopas. Euroopa juhtivad ja vähemjuhtivad aktsiaindeksid on enamjaolt mitme aasta kõrgeimal tasemel. Kui aga vaadata nende riikide majanduskasvu ning võrrelda seda USA aktsiaindeksite ja majanduskasvuga, siis oleks loogiline, et pilt oleks vastupidine. Tõsi ta on, Euroopa ettevõtted on teinud tublit tööd tootmise ümberstruktureerimiseks, ka on eurotsooni ettevõtete jaoks laenud tunduvalt odavamad kui USAs, mis on avaldanud muljet investoritele ja ajakiri Fortune kirjutas möödunud aasta lõpus, et Euroopa aktsiaturud võivad järgmisegi viie aasta jooksul olla väga tulusad investeeringud. Kuid sama on toimunud ka USAs ning ettevõtete majandustulemused (kui mõned tööstusharud eesotsas autotööstusega välja arvata) on samuti küllaltki head. Aktsiate hindades see aga eriti ei väljendu.

Ka intressimäärade seisukohalt peaks USA aktsiaturgudel potentsiaal olema suurem. Euroopa Keskpank tõstis esmakordselt pärast viieaastast vaheaega baasintressi detsembris, millele järgnes teine kergitamine möödunud neljapäeval. USA Föderaalreserv on aga intressitõstmise tsükli lõpuosas ning pärast veel ühte-kahte võimalikku intresside tõstmist tuleb intressitõstmises paus.

Douglas Schindewolf investeerimisfirmast Smith Barney lausus Wall Street Journalile, et kui vaadata ettevõtete kasumeid kõrvutatuna aktsiate hindadega, siis on USA ettevõtete aktsiad muu maailmaga võrreldes kallimad. Kui aga võtta aluseks aktsia hinna võrdlus varade raamatupidamisväärtusega, on Ühendriikide aktsiad odavamad. "Tundub, et USA aktsiaturud pole muu maailma aktsiatega võrreldes viimase nelja aasta jooksul nii odavad olnud," lausus Schindewolf. Varahaldusfirma Third Avenue Management juhi David Barse sõnul on olukord, kus USAsse investeerivad välisinvestorid, aga kohalikud mitte, anekdootlik.

Umbes aasta tagasi kirjutasin Äripäevas, et pärast Hansapanga lahkumist Tallinna börsilt ootab meid ees börsikrahh ja väärtpaberituru likvideerumine. Seni pole minu ennustus õnneks täitunud ning pärast mõningast langust hakkasid aktsiate hinnad möödunud aasta teisel poolel taas tõusma. Ennustuse (senisel) paikapidamatusel on kaks põhjust. ASi Tallinna Vesi avalik esmaemissioon oli edukas ning aktsia hind on tänaseks kerkinud võrreldes märkimishinnaga 50 protsenti. Millega ma aga tookordses ennustuses üldse ei arvestanud, oli raha hulk, mis tänu Hansapanga aktsiate ülevõtmisele vabanes ja jäi vähemalt esialgu suures osas siia regiooni.

Talv tõi endaga kaasa Tallinki börsilemineku ning rahva ülisuure huvi laevafirma aktsiate vastu. Tallinki aktsia oodatud hinnatõusu paraku ei tulnud ning tänaseks on see emissiooni hinnast hoopis kümmekond protsenti odavam. Aktsiaturg on seisnud paigal juba mitu kuud, aktsiate hinnad on saavutanud tasakaalu. Tallinki aktsia hind sõltub tulevikus ilmselt paljuski sellest, kuidas interpreteerivad investorid Silja müügi tulemusi. Tallinkist sõltub seegi, kas kiiresti tõusnud aktsiatest hakatakse varsti õhku välja laskma.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing