Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riik toetab erametsa omanike nõustamist ja metsa uuendamist

Ain Alvela 06. märts 2006, 00:00

Toetusraha jagamise eest vastutavaks määras riik SA Erametsakeskuse (EMK), millele omanikud pidid esitama ka taotlused, et üldse raha saada.

Sellise taotluse esitas ka Tartumaal tegutseva Metsanduse Arendamise Ühingu juhatuse liige Koit Kraav, kes soovis tuge maapinna ettevalmistamiseks, metsa uuendamiseks ning noorendike hoolduseks. Kraavi sõnul on projektis märgitud tööd tänaseks tehtud. "Nüüd jääb siis oodata neid toetusi," märgib ta.

SA Erametsakeskuse projektispetsialist Annika Jordanov kinnitab, et riik on Eesti erametsandust läbi EMKi finantseerinud alates aastast 2000.

"Erametsaomanikeni jõudvad toetused on pärit mitmest allikast, põhiliselt keskkonnaministeeriumi eraldisena ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK). Kokku jõudis erametsaomanikeni 2005. aastal umbes 12,1 miljonit krooni. Aastal 2006 planeeritakse erametsandust finantseerida enam kui 14 miljoni krooniga," selgitab Annika Jordanov.

Koit Kraav räägib, et ühistu taotles raha kokku üle paarikümnele projektile, neist ei rahuldatud ühte - õpperaja rajamist.

"Kuna meie (ühistu asutati 30.05.2005 - toim) tegevus on nii noor, siis ei suutnud me kõiki projekte kahjuks ellu viia," möönab Koit Kraav. "PRIA poole ei oleks me kui algajad julgenud pöörduda, kuna sealt jagatavate toetustega kaasneb suur vastutus, samuti võivad nende nõudmised töö käigus muutuda, mis pole metsaomanikele alati vastuvõetav." Kraavi sõnul on PRIA toetuste periood metsaomaniku jaoks ka liialt lühike.

Koit Kraavi hinnangul on EMK seadnud toetuste jagamisel prioriteetseks erametsaomanike nõustamise ja õppepäevade korraldamise toetamise. Seejärel tuleb metsauuendus (istutamine, maapinna ettevalmistamine), noore metsa hooldamise toetus (valgustusraie ja noorendike hooldamine), metsakaitse alaste abinõude rakendamine, maaparandus ning kõige lõpuks metsaomanike ühistegevuse toetamine.

"Toetust peaks jaguma nii ühistegevuse korraldamiseks kui administreerimiseks," ütleb Kraav. "Kui ühistu peab oma eksisteerimiseks otsima tulubaasi, kujuneb ühistegevus tahes-tahtmata äriliseks ega täida oma eesmärke."

Annika Jorda-novi sõnul võib erametsanduse toetused jagada kolmeks: toetused, mis on mõeldud otseselt metsakasvanduslike investeeringuste kompenseerimiseks ja kus lõppkasusaajaks on metsaomanik; nõustamiseks ja koolituseks mõeldud toetused, mis läbi metsaühistute, koolitajate ja EMK ürituste toovad kaudset kasu omanikule; toetused, mis on mõeldud metsaühistute efektiivsuse tõstmiseks ning ühistegevuse arendamiseks.

"Lihtsaim viis metsaomanikul toetust saada on kuuluda kohalikku metsaühistusse. Nii hoolitseb paberitöö eest selleks spetsialiseerunud inimene ja värskeim informatsioon toetuse võimalustekohta jõuab õigeaegselt metsaomanikuni. Toetust võib küsida ka eraisikuna, selleks tuleb täita meie kodulehel olevad ankeedid," räägib Jordanov.

Kraavi hinnangul ei ole sageli metsamajandamise radadel alles esimesi samme astuvad omanikud valmis ühistegevust nõnda palju finantseerima, et ühistu suudaks ennast üleval pidada.

Metsaomanike abistamiseks antavate PRIA toetuste suhtes on Kraav skeptiline.

"PRIA polegi jaganud toetusi peale põllumaade metsastamise toetuse, kusjuures näib, et PRIA-l puuduvad igasugused prioriteedid," märgib ta. "Kardan, et sel aastal pole vähemalt väikestel metsaomanikel PRIA-lt abi loota."

MTÜ Hiiumaa Metsaselts on siiani taotlenud toetusi eelkõige rühmanõustamise valdkonnas - oleme oma tegevuse algusest 1999. aastal pannud peamise rõhuasetuse hiidlastest erametsaomanike harimisele metsanduse erinevates valdkondades.

Oleme toonud saarele esinema oma ala spetsialiste mandrilt ning ka meie oma saare keskkonnateenistuse metsakonsultandid ja spetsialistid on meile teadmisi jaganud. Ise ma peangi rühmanõustamist üheks kõige olulisemaks toetusvaldkonnaks, sest tark metsaomanik teeb tõenäolisemalt ka targemaid ja õigemaid otsuseid oma metsa majandamisel ning erinevaid oma ala spetsialiste kuulates omandavad metsaomanikud tõenäoliselt enam teadmisi kui vaid ühe individuaalnõustaja käest.

Oleme taotlenud toetusi ka noore metsa hooldamiseks, maapinna uuendamiseks ja metsakorralduskavade tarvis, samuti saame toetust oma seltsi raamatupidamise korralduskulude katteks.

Erametsakeskusest toetuste saamiseks, on vaja muidugi pabereid täita, aga kuna see bürokraatia ei ole ületamatult raske ning Erametsakeskuse kollektiiv on abivalmis ja mõistev, siis ei ole protsess sugugi väga raske.

Mida teeks mina teisiti? Seaksin noore metsa hooldamise toetuse pindalapõhiseks. Ma olen ikkagi sellel arvamusel, et oma noort metsa oskab metsaomanik ka ise hooldada, eriti siis, kui ta on seda õppepäevadel õppinud. Seda tööd ei pea tulema tegema keegi võõras inimene, kuigi see tegija on küll ehk suurem spetsialist. Aga neid spetsialiste ju napib ning seetõttu jääbki see töö tegemata. Kui metsaomanik saaks oma perega tehtavale tööle rahalist tuge, siis tõenäoliselt tehtaks neid töid ka rohkem ja inimestel tekiks sellise tegevuse käigus oma metsaga tugevam emotsionaalne side. Noore metsa hooldamise toetus võiks olla sarnane PRIA poolt antavate pindalatoetustega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing