Tallinna kauplusepindade turul valitseb põud

Pindi Kinnisvara äripindade maakler Annika Mellikovi kinnitusel jätkub ikka nõudmist uute kauplusepindade järgi, ent hinnaliikumine ülespoole on siiski rahulik. Põhjuseid on kaks. Esiteks on kaupmeestel huvi kaubanduspindu pigem ostma hakata. Teiseks ei ole ettevõtted oma otsuste tegemisel sugugi mitte nii emotsionaalsed kui eraisikud. "Oma sissetulekuid-kasumeid arvestatakse märksa kriitilisemalt, samuti ei ole alati ettevõtte pinnavahetus sedavõrd elulise vajadusega nagu eraisikule on kodu ostmine, et peaks iga küsitud hinnaga leppima," räägib Mellikov.

Pindi Kinnisvara värske turuülevaate kohaselt kasvab nõudmine suuremate ja tuntud kaubanduskeskuste järele. Vabade pindade ootuses on kaubanduskeskustes ühele pinnale mitu soovijat järjekorras.Kõige kõrgemalt hinnatakse Viru keskust, sellele järgneb Kristiine keskus, samuti on turul oma koha välja võidelnud ka Ülemiste keskus ja Rocca al Mare. Neil praktiliselt tühjasid pindu polegi ning üürileandjal on võimalus üürnikku valida. Eelistatakse suuremaid ja turul juba tegutsevaid ettevõtteid.

Samas on oodata muutusi uute kaubanduspindade lisandumisel kesklinna. Hobujaama tänaval on ehitamisel uus kaubanduskeskus nimega Foorum. Suuri hinnamuutusi see turule eeldatavasti ei too, pigem on oodata tuntud kaubamärkide liikumist.

Kokku tuleb Foorumisse 5000 m2 büroopinda ja 5000 m2 kaubandus- ja toitlustuspinda, kauplemiskoha saavad 25 kauplust, 2 restorani, kohvik, pank ja spaa. Foorum Kinnisvara tegevjuht Karin Haab kinnitab, et huvi kauplusepindade vastu on väga suur. Ta osutab, et eriti tunnevad huvi just tuntud kaubamärkide esindajad, kes tahavad rajada Tallinna kesklinnas oma kaubamärgi nimelist kauplust ja on selleks sobivat pinda tihti juba väga pikka aega otsinud.

"Neil firmadel on rida kindlaid tingimusi, kuhu sellised kauplused üldse avamisloa saavad - hea nähtavus, tihe külastatavus, lisaks on veel suured nõudmised naabruses kauplejate osas," ütleb Haab.

Näiteks on sõlmitud leping Hansapangaga ja Day Spa Keskusega, mis hakkab pakkuma täielikku spaateenuste spektrumit. Tulemas on ka Calvin Kleini esinduskauplus. Samuti on Haava sõnutsi ilmutanud kõrget huvi ka mitmete kauplusekettide esindajad, kellel veel kesklinnas müügikoht puudub, ent on juba esindatud mõnes Eesti suuremas kaubanduskeskuses.

Kaubanduspindade ruutmeetri keskmine hind on 600 krooni.

Üldine hinnatõus hõlmab erinevaid valdkondi, seal hulgas ka kaubanduspindasid, kuid hinnakasv jääb siiski mõõdukaks ning suurt hüpet oodata ei ole.

Samas on olemas teatud ettevõtted, kes on valmis maksma üle turu keskmise üürihinna, teades, et sellega on neil võimalus maksimeerida oma ärikasumit. Vastavalt ärivaldkonnale on tähelepanu suunatud suuremate magistraalide ja käidavamate kaubatänavate poole, jätkuvalt koguvad populaarsust kaubanduskeskused.

Kaubanduspindade hinnakasvu pole siiski ette näha, sest kui üürilevõtja suudab oma ärilise tegevusega tagada vaid üüri maksmise, siis kaob tegevusel mõte.

Kuna turul on palju hea mainega kliente, kes annavad üürileandjale võimaluse loobuda suurema riskiga üürnikest, siis ei ole ka hindade pideval tõstmisel olulist eesmärki. Pigem ongi väärtuseks kvaliteetsete klientide olemasolu. Kahe aasta tagused hinnad erinevad paljuski tänastest: head üürnikud on maksejõulised ning üürileandja on nõus nende nimel pingutama. Uute ruumide puhul võib üürnike osas tekkida ka üürihinna kujundamisel enampakkumise vajadus. See ei ole küll eriti sage juhus, kuid võib siiski ette tulla. Üürihinna kujundamist sel moel võivad endale lubada peamiselt suurte kaubanduskeskuste omanikud.