Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ei raiska energiat

    Järjepideva visaduse ja ehtsa evangeelse puritaanlusega korratakse teesi, et Eesti majandus on äärmiselt energiaintensiivne. Üritan näidata, et olukord ei ole kaugeltki nii hull, kui väidetakse.
    Eesti kasutab küll palju energiat: 1,6 miljonit džauli SKP kroonile per capita (2003). See on 3,5 korda suurem ELi keskmisest. Teiste Ida-Euroopa maadega oleme siiski enam- vähem samal tasemel, näiteks Slovakkiaga. Meie energia intensiivsus on madalam kui Rumeenias ja Bulgaarias, kuid mõnevõrra suurem kui Poolas. Kasvava jõukusega on suhtarv ka pidevalt paranemas. Eesti peamine energiaintensiivsuse probleem ei ole suur energiakulu, vaid vaesus.
    Kui energiakasutusest maha arvestada energia, mis kulub energiatootmisele endale, muutub pilt oluliselt. Meie energiaintensiivsus on siis vaid 2,5 korda suurem kui ELi keskmine ja oleme keskmisel tasemel võrreldes sama rikkusastmega riikidega.
    Seletus Eestis energeetikasektori suurele omatarbimisele on muidugi põlevkivielektri madal energeetiline efektiivsus. Kui soovime oma energia intensiivust oluliselt parandada, peame põlevkivienergeetika sektoris midagi ette võtma.
    Tähelepanuväärne on, et Eesti keskkonnakaitsjad on asja päevakorda võtnud, kuna madal efektiivsus on võrdne suure keskkonna koormusega. Rohelise maksureformi nimel on kavas koormata põlevkivielektrit keskkonnamaksudega nii, et hind paremini kajastaks kogu tema kulu. Põhimõte on, et kui põlevkivist elektri tootmine kallineb, hakkavad tarbijad alternatiive otsima, mis eeldatavasti on odavamad ja ka keskkonnasõbralikumad.
    Probleem seisneb meie monopolistlikus turus. Eesti tarbijal ei ole võimalust valida, ainus elektriga varustav ettevõte Eestis on Eesti Energia. Ettevõte on riigi oma ja majandusministeeriumi haldusalas. See peaks tagama riikliku energiapoliitika läbiviimise. Seda on aga väga vähe märgata.
    Palju kirjutatakse ministeeriumide kehvast koostööst. Põlevkivienergeetika küsimustes on saavutatud lausa kohalik rekord - keskkonnaministeerium üritab kasutada kõiki EE kliente, st kogu rahvast selleks, et hinnakaudu avaldada survet majandusministeeriumile.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.