Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Telekomi müük suurendaks inflatsiooni

    Homme kohtub TeliaSonera esindaja Erik Hallberg rahandusminister Aivar Sõerdiga. Kuigi poolte väitel on tegemist tavapärase aktsionäride kohtumisega, võib jutuks tulla ka riigi osaluse müük Eesti Telekomis. Kuna riigi osaluse turuhind on 4,5 miljardit krooni, siis võib sellise rahahulga majandusse paiskamine tekitada hoopis soovimatuid tagajärgi.
    "Rahapuudus ei ole probleem. Kui eelarve kasvab 15% aastas, siis on põhiprobleem hoopis selles, kuidas raha efektiivselt administreerida," seletas peaminister Andrus Ansip. "Küllap leiaks ka rahale rakenduse, aga see võib ohtralt paisata veel täiendavaid vahendeid majandusse ja aidata kaasa ülekuumenemisele. Telekom on hea reserv halvemateks aegadeks, hea kapitalipaigutus. Ma ei näe akuutset vajadust sellest lahti öelda."
    Ka rahandusminister Aivar Sõerd jagas muret inflatsiooni suurenemise pärast. "Arvestades seda olukorda, kus inflatsioonikriteeriumi täitmise tõenäosus muudkui väheneb, on ka inflatsiooninäitaja iga murdosa protsendipunkt oluline," sõnas ta.
    TeliaSonera ei varja, et neil on isu oma osalust Eesti Telekomis suurendada. "Leiame, et hind on praegu sobival tasemel ja kavatseme oma positsioone ka edaspidi tugevdada," lausus TeliaSonera kommunikatsioonijuht Brigitta Grafström. Sel aastal on TeliaSonera kahel korral oma osalust Telekomis kasvatanud, kokku 50,26 protsendilt 53,71 protsendile.
    Suprema aktsiaturgude osakonna juhataja Sten Sumbergi sõnul on TeliaSonera hinnang Telekomi väärtusele paranenud. "Arvan, et nad prognoosisid Eesti Telekomile halvemat tulemust seoses numbrite liikumisega," lausus ta. "Skandinaavia kogemus sellega on olnud teistsugune."
    TeliaSonera ise kaotas kõvasti seoses numbriliikuvusega. Nii arvati, et neil tuleb ka siin rohkem probleeme, kui tegelikult tuli. "Ilmselt on nad turu olukorda hinnanud erinevalt sellest, kuidas tegelikkus on kujunenud," nentis Sumberg.
    Kui TeliaSonera poolt 2004. aasta lõpus pakutud ülevõtmishind peegeldas firma tegelikku väärtust, siis praegu on Sumbergi sõnul Telekom rootslaste silmis rohkem väärt. "Kui nad turult ostavad juba sellise hinnaga, siis võiks eeldada, et võimalik uus ülevõtmispakkumine tuleb kõrgemalt, sest seal on juba preemia sees," märkis ta.
    Teades suuromaniku soovi aktsiaid juurde osta, võib see motiveerida spekulante Eesti Telekomi aktsiaid ostma. Hansabank Marketsi aktsiaturgude osakonna juhataja Lauri Linnu sõnul saavad spekulandid sel juhul valusa õppetunni. "Las nad proovivad - kui me eelmisi ülevõtmiskatseid vaatame, siis TeliaSonera hinda mingist tasemest kõrgemale lihtsalt ei tõstnud."
    Ka Brigitta Grafström TeliaSonerast ütles, et iga hinna eest nad aktsiaid kokku ei osta.
    "Kõik, kes mõtlevad, et mõne aja pärast ostab TeliaSonera Telekomi aktsiaid 8,5 euroga - nende jaoks on see tühi ootus," lausus Lind.
    Sten Sumbergi hinnangul võiks Telekomi aktsiat ostma motiveerida dividenditootlus ning vähene risk. "Kõik, kes nendelt tasemetelt müüa on tahtnud, seda ka teinud. Seega oleks üllatav, kui aktsia vajuma hakkaks." Ainult ülevõtmisele mängida ei soovita ka tema.
    Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei ole valitsuses Telekomi müüki praegu arutatud ning valitsuse positsioon on pärit sellest ajast, kui TeliaSonera viimati pakkumise tegi. Toona pakkusid rootslased 7,02 eurot aktsia kohta, rahandusminister Taavi Veskimägi polnud nõus vähema kui 8,5 euroga.
    Eile andis Ansip mõista, et Telekomi osaluse müügiks riigil põhjust ei ole. "Põhimõtteline valmisolek võiks riigil olla, aga praegune hinnatase on sobilikust päris kaugel," sõnas valitsusjuht.
    Ta lisas, et kuna tegemist on kindla tulutootva investeeringuga, ei näe ta mingit vajadust, miks riik peaks positsioonist loobuma.
    Täna kuulub mulle 8000 Eesti Telekomi aktsiat. Eelmisel reedel ostsin ka veel 2000 aktsiat juurde. Olen seda aktsiat peamiselt ostnud ja hoidnud dividenditootluse pärast.
    Mis hinnaga aktsiad müüki paneks, ma mõelnud pole. Fakt, et firma suuromanik TeliaSonera on jätkuvalt huvitatud nende aktsiate ostmisest, on hea uudis, sest siis on aktsia hinnal alati põhi all.
    Kuidas ma reageeriks, kui TeliaSonera teeks uue ülevõtmispakkumise ja viiks firma börsilt minema, siis ütlen, et igal asjal on oma hind.
    Ma ei ole täna sellele mõelnud, kas varem rahandusministeeriumi nõutud hind 133 krooni aktsia kohta on hea või mitte.
    Kui pakkumine tuleb, siis vaatan hinda ja otsustan. Kui firma börsilt ära viiakse, siis teeks see väikeaktsionäridele kahju, sest tervikuna oleks hea, kui Tallinna börsil oleks ikka rohkem ettevõtteid.
    Eesti Telekomi aktsiaid olen ostnud erinevatel aegadel ja hetkel peaksin aktsiate keskmist hinda arvestades ikka plussis olema.
    Autor: Lauri Matsulevits
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Raadiohommikus: seentest elektriautode suuromanikuni Jäta oma küsimus hommikuprogrammi külalistele
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Viljar Arakas ja Robert Kitt said eelarvenõukokku
Eesti Panga nõukogu nimetas teisipäeval toimunud istungil ametisse Eesti eelarvenõukogu uue koosseisu, mis alustab tööd mai keskpaigas.
Eesti Panga nõukogu nimetas teisipäeval toimunud istungil ametisse Eesti eelarvenõukogu uue koosseisu, mis alustab tööd mai keskpaigas.