Majandus kihutab endise tempoga

"Sisetunne ütleb, et kui maailmas midagi ootamatut ei juhtu, siis majanduse areng jätkub lähiaastatel samas tempos," ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing heatujuliselt. "Ohutegureid on samas väga palju alustades linnugripist, terrorismist ja tont teab millest."

Samas tempos tähendab, et majandus kasvab lähiaastatel kindlasti üle 5%. Päris 10% kätte ei saada ja suure tõenäosusega jääb kasv kuhugi 8% kanti. Kui palju mullu majandus tervikuna aasta lõikes kasvas, veel teada ei ole, kuid ilmselt jäi kasv kuhugi 9 ja 10% vahele.

"Ma ei ütleks, et suurem pidu läbi on," sõnas Nordea Panga analüütik Indrek Hinno, kelle sõnul tuleb kindlasti silmas pidada, et kasvu arvestatakse eelmise aasta baasilt. Mullu läks tema hinnangul liiga palju rõhku ehitus- ja kinnisvarasektorisse, mis halvendas pisut majanduse struktuuri. Kuid kinnisvarahinnad ei saa igal aastal tõusta 30% ja laenud suureneda kaks korda. "Pidu võib-olla ületas natuke sellise pikaajalise stabiilse tempo, aga maha kanda ma küll midagi ei tahaks ega julgeks," jäi Hinno oma ennustustes optimistlikuks.

Optimistlik on tulevikku vaadates ka Hansapanga analüütik Maris Lauri, kelle sõnul on aasta algul majanduskasv ilmselt sama kiire kui mullu, kuid tasapisi hakkab tempo aeglustuma. "Lihtne põhjus on võrdlusbaasis," rõhutab Lauri. "Aga kindlasti ma ei nimetaks seda jahenemiseks. Tulevik on küllaltki hea ja soodne."

"Muretsemiseks praegu põhjust ei ole," kinnitas ka rahandusministeeriumi makromajanduse talituse juhataja Erki Lõhmuste, kelle kinnitusel on 8% majanduskasvu prognoos lähemaks paariks aastaks üsnagi adekvaatne. "Rohkem ei tasuks väga loota," hoiatas ta samas.

Lõhmuste selgitas, et mullu andis tugeva tõuke suur netosissetulekute kasv, mille mõju peaks tänavu olema väiksem. Teisalt hakkavad intressid vaikselt tõusma, mis omakorda tõmbab tempot pisut maha. "Paljud arvasid ka aasta-kaks tagasi, et 10protsendine kasv on ebareaalne, aga tõsi on see, et mida suurem on SKP tase, seda aeglasemana kasvu nähakse."

Eesti suurima eksportööri Elcoteq Tallinna juhi Risto Gaggli jaoks Eesti kiire majanduskasv äri tegemist otse ei mõjuta. Kogu Elcoteqi toodang läheb Eestist välja ja seega on nende tootmine pigem sõltuvuses maailmamajanduses toimuvast, sellest, kas inimestel mujal maailmas on piisavalt raha, et uusi telefone osta. "Kui eestlased hakkaksid rohkem telefone ostma, siis see muidugi kaudselt mõjutaks meid," sõnas Gaggl.

Gaggli hinnangul toimib kiire majanduskasv omamoodi suhtekorralduskampaaniana - mujal räägitakse, et meil läheb hästi ja kliendid julgevad siit tellida. "Isegi veel mõni aasta tagasi pidime esmalt selgitama, mis see Eesti üldse on," ütles ta. "Nii et ma usun, et suhtekorralduslikus mõttes võime osa Eesti edust ka enda kontole kirjutada."

Tänavu Äripäeva kiirelt kasvavate väikeettevõtete edetabelis teise koha võitnud OÜ Viljavedaja juht Rainer Puhk hoiab end statistikaameti numbritega küll kursis, kuid oma igapäevases tegevuses majanduskasvu peale ei mõtle. "Tean, et majandus kasvab, aga otsuseid tehes ei võta neid andmeid eriti arvesse," sõnas Puhk. "Kindlasti ei suhtu emotsiooniga neisse numbritesse."

Ettevõtja Rein Kilk ei kujuta ette, milline inimene Eesti ühiskonnas võiks majanduskasvu numbrite taustal öelda, et need numbrid talle ei sobi ja et Eestil läheb halvasti.

"See number näitab trendi ja suunda, mida teha. Minule need numbrid selles mõttes meeldivad," sõnas Kilk, kes usub, et majandusbuum tänavu jätkub ja peab seda väga heaks uudiseks. Kilgi kinnitusel pole ju lihtsalt võimalik, et majanduskasv kukuks sel aastal 3%ni, kuna inerts on sees.

"See number on mingil moel nagu võistluse võitmine või kontrollaeg - oleme heas vormis, musklid on tugevad, kõik töötab, hapniku tarbimine on väga hea." lausus Kilk, kes on samuti veendunud, et n-ö vormi minetamiseks peab juhtuma midagi väga erakorralist. "Üks asi on lihtsalt metsa vahel sörkimas käia, aga kui keegi kontrollib, siis on see kindel ja faktiline oma seisu teadasaamine."