Riiulite ümberpaigutus lisas lattu ruumi juurde

Kristo Kiviorg 07. märts 2006, 00:00

Et süsteeme laos tuleb muuta, võis ennustada juba paar aastat tagasi, kui käive stabiilselt aasta-aastalt ligi 20% kasvama hakkas.

"Kuna ladu oli ülekoormatud, kaupa oli liiga palju, vajasime efektiivsuse kasvatamiseks muudatusi. Leidsime, et just riiulite süsteemi ümberpaigutus võimaldab meil saavutada olemasoleval pinnal lisaalusekohti juurde ehk piltlikult öeldes üritasime suuri kulutusi tegemata lao võimekust säilitada," selgitas Mecro ASi logistikajuht Alo Bernstein.

Tulemusena 500alusekohaline võit 2000 m2 suuruses laos on igati hea saavutus. Muudeti ka aadresside süsteemi - kui enne olid vaid peen- ja varuosakaubad laos adresseeritud, siis tänasel päeva juba kõik kaubad.

Samas kinnitavad nii Mecro laotehnika tootejuht Silver Alamaa kui ka Alo Bernstein, et lao jätkuvat muutmist nõuavad muutuvad vajadused.

"Aeg ja tahtmised muutuvad, niisamuti on ka loa puhul. On firmasid, kes isegi iga päev muudavad näiteks talade asetust riiulisüsteemides. Töötav ja elav ladu on pidevas muutumises," lausus Alamaa.

Kokku on Mecro laos üle 55 000 erineva tooteartikli. Ringluskiiruseks ütleb logistikajuht Alo Bernstein number kuue ehk praktikas tähendab see seda, et iga kahe kuu tagant vahetuvad laos kõik kaubad.

Lisaks riiulite ümberpaigutusele oli vaja ümber paigutada ka lao valgustussüsteemid, samas tuletõrjesüsteemid, soojapuhurid ning elektrikilpide asetus jäid endisele kohale.

Lisaks eelpool loetletud muudatustele rajati ka veel uus laadimissild, mille rajamine läks ühtekokku koos betoneerimistööde ning asfalteerimisega maksma ligemale 300 000 krooni. Kuna ladu asub maapinnaga ühel tasapinnal, on laadimissild ise rajatud süvendisse, kõik selleks, et kaupade veokile ladustamine sujuvalt toimiks.

Märtsist kuni septembrikuuni, kui on kõrghooaeg, käib päevas kaupa maha ning peale laadimas 15-20 haagist, talvisel perioodil on vastav näit 5-6 haagist. Ühtekokku kasutab Mecro Eestisisesel transpordil kahte veopartnerit.

Alusekauba eest hoolitseb Schenker ning kuni 35kiloste pakkide kohaletoimetamise on enda õlule võtnud Bizpak.

Lõplik kokkuvõte, kui palju ümberpaigutus ettevõttele kasu tõi, selgub sügisel, kui uuendusest on aasta möödas. Selge on aga see, et laopinna nappuse tingimustes ja eriti veel Tallinnas, tuleb iga ruutmeeter maksimaalset ära rakendada. Bernsteini sõnul seisavad järgmised suuremad muudatused ees arvatavasti 2007. aastal.

"Kui käive jätkuvalt kasvab, tuleb uued võimalikud laienemisplaanid kaalumisele võtta. Ühe alternatiivina oleme kaalunud ka kesklao rajamist Riiga, kus siis osa kaupu oma koha leiaksid," ütles Bernstein.

Selleks, et nii juhtuks, peaksid müüginäitajad Lätis ja Leedus tõusma Eestiga võrdväärsele tasemele. Seni loodetakse abi kahest 300 m" suurusest angaarist.

Ümberkorraldustega laos tekitati ka töötsoonid, mis aitavad laotoiminguid kiirendada.

Senise ühe laadimissilla asemel on kaks, ühest saabuvad kaubad, teisest väljuvad. Lattu endasse tekitati ka tsoon, kus toimub tellimuste koostamine, kaupade pakendamine ja markeerimine.

"Enne polnud meil spetsiaalselt pakkimise ja markeerimise kohta ette nähtud, kuid töötsoonide tekitamine muutis olukorra tunduvalt operatiivsemaks ja lihtsamaks," selgitas Mecro ASi logistikajuht Alo Bernstein.

Tsoneerimine aitab ka remonditöökojas.

Sageli on laod projekteeritud nii, et hiljem, kui ladu kaupu täis ja töö käib, tekivad varem prognoosimata jäänud probleemid, mida siis on kulukas lahendada. Seetõttu soovitamegi enne projekteerimise-ehitamise alustamist kasutada professionaalide abi, et välja selgitada ettevõtte ootused ja vajadused, luua tervikpilt projekteerijale arusaadava lähteülesandena, mis väljendab täpselt rajatava hoone funktsioone. Universaalse projekti järgi võib ehitada vaid juhul, kui ettevõttel puudub kindel tulevikunägemus ja on soov luua n-ö igaks juhuks multifunktsionaalne rajatis.

Meie kogemus näitab, et siis tuleb varem või hiljem "pudelikaelu" lahendama hakata. Lähteülesande projekteerijale peaks lao rajamiseks koostama ettevõte, kellel on kogemus siselogistiliste lahenduste loomise osas. Sellise analüüsi kaudu saab ka täpselt selgitada laopidaja vajadused (täpne investeering lao sisustusse ja tehnikasse) ning saavutada valminud lao hilisem efektiivne toimimine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing