Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestlased toovad usinasti taarat tagasi
Tarbijad tagastasid aasta esimese kuu jooksul kokku 9,2 miljonit pakendit. Eesti Pandipakendi tegevjuhi Oleg Epneri sõnul on tegemist positiivse üllatusega, kuna külmade ilmade tõttu prognoositi väiksemat tarbimist ja sellevõrra ka kesisemat pakendite tagastamist.
Tartu Õlletehase tegevjuht Tarmo Noop peab Pandipakendi käekäiku imeks: "Teistes Euroopa riikides saavutatakse selline tulemus 4-5 aastaga." Tootjate rahakukkur taara tagastamise määrast ei muutu.
Pandipakend on Eestis ainus akrediteeritud joogipakendi taaskasutusorganisatsioon. Peatselt aastase monopoliseisundiga Pandipakendile üritab endiselt konkurendiks hakata MTÜ Pakendiringlus.
Pakendiringluse projektijuht Andres Siplane vastas küsimusele pandipakenditurule tuleku kohta kõhklemata: "Loomulikult!" Pakendiringlus tegeleb pandita pakendi taaskasutamisega. Noop ei pea konkurentsi pandipakendi valdkonnas vajalikuks ning välistab läbirääkimised Pakendiringlusega.
Kõik pakendit tootvad firmad on pakendiseaduse järgi kohustatud taaskasutama vähemalt poole toodetavast pakendist. Siplase sõnul suudetakse see ka saavutada: "Vajadusel võtame kasutatud pakendi jõuga ära. Lisaks sorteerime olmeprügi."
Pakendiringlusele omakorda konkurentsi pakkuva MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon tegevjuht Ahto Hunt tõdeb tõsist konkurentsi ja näeb võimalust tulevikus luua üleriigiline kogumissüsteem.
Eesti pakendifirmad hõlmavad kaks kolmandikku taastöödeldava pakendi turust - ülejäänu töötlevad pakendit tootvad firmad ise. Siplase sõnul toodetakse Eestis 120 tonni taaskasutamist vajavat pakendit.