Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Digitaalne paber teeb elu mugavaks

Enn Heinsoo 09. märts 2006, 00:00

Kõige olulisem osa dokumentide digitaalsele kujule viimise käigus on tekstituvastustarkvara. Lühidalt öeldes on see programm, mis teeb pildist levinumaid tekstidokumente ja ka tabeldokumente, tundes ära tähemärgid ning tabelite ääred.

Just nimelt pildist, kuna skannerid loevad paberilt punkt punkti haaval teavet ja edastavad kogutud info arvutisse, kus seda saab salvestada suvalisse pildiformaati.

Oluline on mainida, et ega riistvarast suurt midagi olene. Tänapäeval võtavad reeglina ka lihtsad skannerid dokumendi täiesti loetava pildina sisse.

Samuti arvuti jõudlus määrab vaid selle, kui kaua te tekstituvastusprogrammi järele ootate ning enamasti on seegi aeg piisavalt lühike.

ASi Overall Eesti koolituse spetsialisti Tepo Tepandi sõnul peaks isiklikuks tarbeks piisama juba täiesti tavalisest kontoriarvutist ja skannerist ning sellega tavaliselt komplektis olevast optilise märgi tuvastuse (OCR) tarkvarast.

"Lihtsasti kasutatav OCR- tarkvara on reeglina juba skanneriga kaasas ning väikese vaevaga saab igaüks paberilt teksti arvutisse. Suurte mahtude puhul tuleks siiski juba hankida nn arhiveerimisseade, mis põhimõtteliselt on lihtsalt suutlikum skanner, mis võib isegi kuni 90 lehte minutis arvutisse salvestada," lisas Tepandi. "Samuti tasub keerulisemate tööde puhul kaaluda kallima tuvastustarkvara hankimist."

Tepandi sõnul on suund üha enam digitaalse arhiveerimise kasuks. "Tuvastustarkvara ja ka riistvara muutuvad üha paremaks ning samuti muutub nende kasutamine üha valutumaks, mis kindlasti ainult soodustab selliste lahenduste kasutamist," rääkis ta võimalikust üldisest arengust.

Ka maksu- ja tolliametis on digitaalne arhiveerimine igapäevane nähtus juba mitu aastat. Sealse süsteemihooldusosakonna infrastruktuuri talituse juhataja Boriss Šulitšenko sõnul võib tänapäevaste tekstituvastuslahendustega juba üpris rahule jääda.

"Meil on digitaalkujul dokumendid väga laialt kasutuses. Paljud kasutavad võimalust PDFina dokumente postitada ja paberilt skaneeritud teksti muuta ning hiljem välja trükkida. Kõige teretulnum nähtus on siiski digitaalne arhiveerimine, mida me ka teeme. Paberi kokkuhoid ja võimalus kiiresti dokumente leida on rohkem kui tänuväärt," kommenteeris Šulitšenko asutuse digitaliseerimislahendusi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing