Kalatoetus läheb taluturismi arendamiseks

Väinu Rozental 09. märts 2006, 00:00

Et täpsemat pilti ette saada, mis kraave ja allikaid pidi euroraha krattide taluhoovi vuliseb, uuris Äripäev kõiki 19 vesiviljeluse investeeringutoetuse projekti, mis on 2004.-2005. aastal saanud põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) ametnike heakskiidu. PRIA vahendatav toetus kala- ja vähikasvatajatele näeb ette, et üks taotleja võib projektile saada kuni 2,1 miljonit krooni. Seda juhul, kui taotlejal on oma taskust teist nii palju juurde panna.

Pooltel kohtadel käis Äripäev kohal ja ülejäänud projektide arendajatega võttis ühendust telefonitsi. Selgus, et tõsisesse kalakasvatusse läheb vaid neljandik toetusrahast. Kolmandik maetakse turistide tähelepanu köitvatesse veesilmadesse ja muudesse haljastusprojektidesse. Ülejäänud toetusraha nõudlejaiks on oma talumaale rakendust otsivad inimesed, kelle jaoks toetusraha on justkui stardikapital.

"Kui raha antakse, siis tuleb see vastu võtta," põhjendab Tallinna ehitusfirma OÜ UPA Ehitus omanik ja juhataja Andres Teresk, miks ta taotles oma kodukohta Põlvamaale Mikitamäele vähikasvatuse rajamiseks toetust. "Sügiseks peab raha olema ära raisatud, seega peavad vähid selleks ajaks tiikidesse sisse saama."

Enam-vähem võrdselt toetusraha saanud objektid erinevad nagu öö ja päev. Kui tõsised kalakasvatajad suudavad tänu toetusele ehitada moodsa sisseseadega forellikasvatuskompleksi, mis suurendab toodangumahtu saja tonni võrra aastas, siis taluturismi viljelejad kaevavad sama raha eest poolteise hektari suuruse tiigi ning lasevad sinna looduslikule toitele paar tuhat karpkala. Paberite järgi vastavad objektid PRIA nõuetele.

"Tulge suvel, kui kavandatav kalakasvandus pole enam lume all ja ümbrus on hingematvas ilus," püüab Tõrvas kütuse jaemüügiga tegeleva OÜ Beetela omanik Kalju Tipka kohtumist edasi lükata. Tipka taotleb Kalme paisjärve rekonstrueerimise ja kalatiikide ehitamise toetuseks 1,8 miljonit krooni.

Tõrvast ligi kümne kilomeetri kaugusel asuva 2,9 hektari suuruse Kalme paisjärve uuestisünnist turismimagnetiks saab aimu juba praegu. Et süvendatud paisjärve rahu saab nautida paaditullide naksude saatel, annavad märku kahe tulevase paadisadama turritavad teraspostid. Omaaegse vesiveskitamme mõlemad kaldad on palistatud maakividega.

Erilise uhkusega näitab Tipka teisel pool tammi asuvat maakividega vooderdatud veesilma, mille keskel uhkeldab kitsas betoonbassein ja mille ääres ootavad kolm forellide kasvatusbasseini betoonivaluks sobivat soojemat ilma. "Selle basseini ääres saavad kalaturistid tulevikus ise forelli püüda," osutab Tipka veesilma keskel asuvale püügibasseinile ja lubab, et forellid tassitakse püügibasseini paarikümne meetri kauguselt kasvatustiigist.

Vesiviljeluse toetust jagav PRIA ei koosta toetuskõlblikest projektidest pingerida, vaid kalaleemest saab kulbitäie euroraha see, kes esimeste seas paja manu jõuab ja kelle kauss (loe: taotlusdokumendid) puhas on. Ainus asi, millest vesiviljeluse toetuse saajad nagu katkust eemale peavad hoidma, on turistidest õngemehed. Nimelt on toetuseobjektil viie aasta jooksul keelatud osutada kalapüügiteenust. Tegelikult saab sellest nõudest väga lihtsalt mööda hiilida. Eriti kui abiks on üks väheseid PRIA poolt tunnustatud kalakasvatuse konsulente.

Eesti Põllumajandusülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vanemteaduri Jüri Kasesalu kinnitusel vastab näiteks Kalme paisjärve ja kalatiikide projekt nõuetele. "Tuleb vaid PRIA-le esitatavates finantsdokumentides ära tõestada, et forellide püügibassein ei ole ehitatud toetusesummast," seletab Kasesalu ja meenutab ütlust, et vargaks peetakse seda, kes on vargusega vahele jäänud. Kasesalu on viimastel aastatel konsulteerinud kokku kaheksat kalakasvatusprojekti. "Kui PRIA on sellised mängureeglid kehtestanud, et vaid paberid peavad korras olema, siis poolel teel hobuseid ei vahetata," lisab ta.

PRIA toetuste osakonna juhataja asetäitja Mati Mõtte nendib, et nende jaoks on kõige keerulisem hinnata, kas projekt on ikka seda raha väärt. Mõtte kinnitusel on kõik toetuseprojektid pideva kontrolli all. "Turismikahtlustele saame jälile just järelkontrolli tehes," kinnitab Mõtte.

PRIA kontroll ei tuvastanud ühegi mullu vastu võetud vesiviljelusobjekti puhul raharaiskamist. Pärast Äripäeva lühidat ülevaadet, mis pilt avaneb tegelikult toetust saanud objektidest kohapeal, noogutavad nii Mõtte kui ka PRIA peadirektor Mati Kermas ühes taktis pead: "Aitäh vihjete eest ja edaspidi teostame kontrolli veel tihedamini."

Põllumajandusministeeriumi avalike suhete peaspetsialist Margus Palu ütles, et ministeeriumile teadaolevalt on kõik senised kala- ja vähikasvatuse toetused läinud õigesse kohta. "Kui peaks välja tulema, et toetust on kasutatud mittesihipäraselt, siis peab PRIA vastavalt reageerima ning tegema lisakontrolle," räägib Palu.

Kogu lool on veel üks huvitav tahk. Eestis toodetakse praegu aastas veidi üle 500 tonni forelli ja Norrast imporditakse kuni 2500 tonni punast kala. Kuu aega tagasi Väike-Maarjas kalakasvatajate nõupidamisel ütles PRIA peadirektori asetäitja Jaanus Hämmal, et nende arvutuste kohaselt suureneb tänu toetustele Eestis kalatootmine aastas 440 tonni võrra. Kui arvestada, et neli suuremat forellitootjat - OÜ Simuna Ivax, Kalatalu Härjanurmes, OÜ Störfisch ja OÜ Karilatsi Kalamajand - said PRIA-lt kokku 10,8 miljonit krooni ning suurendavad tänavu näiteks forellitoodangut 330 tonni võrra, siis mis toodangut on oodata ülejäänud kolmelt neljandikult toetusesumma saajatelt. Näiteid selleks pakuvad kõrvallood.

Tartu abilinnapea Aksel Kivi aasta tagasi tegevust alustanud turismikompleks OÜ Kivi Forellipüük on PRIA-lt vähikasvatuse ettekäändel välja meelitamas kokku 3,4 miljonit krooni.

Tartumaal Vara vallas asuva Kivi Forellipüügi maa-alal uhkeldab kaks puhkemaja ning forellipüügitiik. Kus kivi all Kivi vähid peidus on? Puhkekompleksi juhataja Anneli Kivikas juhatab lumme mattunud tiikide juurde, kus pole vett ega vähke. Esimese toetuse - 1,4 miljoni krooni - abil paigaldati mullu sügisel torudesüsteem ja kaevati kogujatiik ning kuus pisikest vähitiiki, mille kogupindala on ligi 1700 ruutmeetrit.

Samas on Saaremaal Kaarma vallas tegutseva vähikasvataja OÜ Astacus juhataja Rainer Maripuu andmeil nemad kaevanud 0,8 miljoni krooni suuruse toetuse abil neli 1500 ruutmeetri suurust vähitiiki ja torudesüsteemi.

Teise Saaremaa mehe, Torgu vallas asuva OÜ Vana-Tooma Talu peremehe Toomas Sepa kinnitusel on ta 0,4 miljoni krooni abil kaevanud 3000ruutmeetrise tiigi ning toetuse ülejäänud 0,2 miljoni krooni eest paigaldab tänavu kevadel torud ja ehitab pumbajaama.

Kivi Forellipüügi järgmine toetusesumma 2 miljonit krooni peaks olema kulutatud sügiseks. Selle raha eest plaanitava vähkide haudemaja asukoha suhtes lähevad asjaosaliste nägemused lahku.

"Vähkide haudejaam tuleb siia," osutab Anneli Kivikas ehitatava kahekorruselise hoone kõrval laiuvale tühermaale. Kivikas kinnitab, et uude hoonesse tulevad majutuskohad. Sama teatab ka Kivi Forellipüügi kodulehekülg.

"Tegevjuht ei tea muutunud plaanidest midagi," raiub Aksel Kivi. "Sinna majja tuleb haudejaam ja ülemine korrus jääb esialgu hoopis tühjaks." Kivi rõhutab, et kasutab abiraha vaid sihtotstarbeliselt, ja lisab telefonijutu lõpetuseks ohkega: "Kahju, et PRIA eelmisel aastal spetsiaalselt turismi toetuseks raha ei eraldanud."

Raplamaal Kehtna vallas Lau külas asuva Õunapuu talu peremehe Heiki Petersoni sõnul käis tema 1,2 hektari suuruse kalatiigi ehitamist PRIA korduvalt kontrollimas.

"Esimese kontrollija esimene käsk," viipab Peterson tiiki ümbritseva aia värava juures seisvale plakatile, mis annab teada, et objekt on valminud Euroopa Liidu toel. Peterson avab väravaluku. Ringkäik ümber tiigi, mille jää all mudas lösutab ligi 2500 eelmisel sügisel vette lastud karpkala, on paksu lume tõttu kaunis vaevaline. Ringkäiku pooleli ka jätta ei saa, sest ümberringi on võrkaed.

"Turist ei tohi siia tiigi kaldale õngitsema pääseda," põhjendab Peterson võrkaia otstarvet. Ja lisab hetk hiljem: "Kui ma oleks kalatiigi vaid oma raha eest teinud, poleks ma aeda ja valgustust ehitanud."

Petersoni andmeil läks kalandusobjekt maksma kokku 4,2 miljonit krooni, millest poole moodustab pangalaen ja teise poole euroabi. Dokumentide kohaselt kulus aiale, välisvalgustusele ja paarile õhustamisseadmele miljon krooni. "No kopp tõstis ikka mitu korda pinnast ühest kohast teise," lõikas Peterson pahaselt katki kahtlused, kas tiigi kaevamine, tammi ehitamine, tiigi põhja katmine teotekstiiliga ja maakividest kalda ehitamine ei läinud liiga kalliks.

Tiigist välja tõstetud pinnasest mäe on tipus on grillimiskoda ja sinna plaanib taluperemees kunagi ehitada tuuleveski.

Peterson ei tee saladust, et seni peamiselt metsamajandamisega tegelenud talu hakkab üha rohkem rõhku panema turismile. "Plaanis on ehitada suurem puhkemaja, kus ka ööbida saaks," lisab Peterson.

Kuigi PRIA toetusraha peab olema aasta jooksul valmisprojekti valatud, on Rein Kilgi firma OÜ Aamiker taotlus saada teist korda 2,1 miljonit krooni heaks kiidetud, ilma et oleks koppa maasse löödud.

Aamiker plaanib Jõgevamaal Palamuse külas asuvate lambalautade kõrvale rajada tuurakasvatushoone. "PRIA paindlikud ametnikud tulid meile vastu ja andsid ajapikendust," kommenteerib Aamikeri juhataja ja Rein Kilgi toiduainekontserni vedaja Eero Mikenberg. "Ei alustanud kokku üle kümne miljoni krooni maksva projektiga, sest tahtsime olla kindlad, et saame ka teisel aastal abiraha." Mikenbergi sõnul on nende koostööpartner, Soome suurim tuurakasvataja OY Kalavesi Konsultit projekteerinud hoone, kevadel saab viilhall püsti ning sügisel kalavannid sisse.

PRIA peadirektor Mati Kermas peab Aamikeri tuurakasvatust riskantseks projektiks. "Ma ei imesta, kui see projekt ei realiseerugi," ütleb Kermas. "Ehk on nad hoopis õnnega koos, et pole jõudnud alustada."

Teine taotleja, kelle kalakasvatusprojektile pole PRIA veel raha eraldanud ning on pikendust andnud, on astelpaju maaletooja Lauri Aaspõllu makseraskustes olev AS Andressel. "Meil on tema varasemate projektidega olnud probleeme," peab Kermas silmas viit Aaspõllu ja PRIA vahel pooleliolevat kohtuvaidlust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing