Teisipäev 24. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Alo Koop: aktsiaid osta siis, kui ettevõte on raskustes

Lauri Matsulevits 10. märts 2006, 00:00

"Ettevõtted on nagu inimesed, kes pika heaolu tõttu laisaks lähevad," seletab investor. Tulemuseks on kasumlikkuse alanemine ning aktsiahinna langus. Kui kriis on käegakatsutav, siis vahetatakse juhtkond välja, saneeritakse tegevust, vähendatakse kulusid, loobutakse mõttetutest tegevustest ja mobiliseeritakse kõik jõud ellujäämiseks ning arenguks. Kui on näha, et ettevõte on jätkusuutlik, siis on mõistlik aktsiaid osta. Nii tegi Koop näiteks ABB ja Ericssoniga.

Kui 2000. aastal maksis Ericssoni aktsia 160 Rootsi krooni, siis 2002. aastaks oli hind kukkunud 4 kroonini. Koobi meelest oli ettevõtet vara maha kanda.

"Ericsson on Rootsi au ja uhkus. Tegemist on tugeva ja innovatiivse ettevõttega, mistõttu oli arvata, et tegevuse saneerimise ja efektiivsuse tõstmisega jõutakse mingi aja jooksul jälle tippu," põhjendab ta oma ostuotsuse tagamaid. Aktsiad soetas ta ca 8 Rootsi krooniga ning müüs siis, kui hind oli tõusnud 15-20 krooni vahele. Momendil maksab Ericssoni aktsia üle 27 Rootsi krooni.

Börsiga on Koop tegelenud ligi 10 aastat, turgudel püüab ta iga päev silma peal hoida. OMX, Nasdaq, Aasia turud on esmase tähelepanu all. "Põhiliselt investeerin valdkondadesse, millest midagi aru saan - tehnoloogia, energeetika," toob ta näiteid.

Kui huvi on, aga aru ei saa, siis laseb Koop investeerimisotsused teistel teha. Näiteks Venemaale või Hiinasse investeerides. Sellistes piirkondades on autentset infot firmade kohta väga raske kätte saada. Samuti on keerukas aktsiate ostmine.

Sellisel juhul eelistab Koop omal käel mitte üritada. "Võimalik on ju osta hästi juhitud ja tootlike fondide osakuid, mis nendes piirkondades tegutsevad," põhjendab ta.

Investeerimishorisont on Koobil tavaliselt 2-5 aastat, seega saab teda nimetada investoriks, mitte spekulandiks-kauplejaks. "Eesti ajakirjanduses ostavad alati investorid ja müüvad spekulandid," räägib ta ise. "Eks siis olen mõnikord investor ja mõnikord spekulant."

Oma ostud börsilt teeb Koop firma kaudu, mis loodud investeeringute juhtimiseks.

Lühiajalist kauplemist peab Koop igatahes mõttetuks - see on nagu kasiinos mängimine. "Pole vist palju neid, kes nii ära elavad," nendib ta. "Spekuleerides võidavad lõpuks ikka suured tegijad, kes on professionaalsemad ja omavad rohkem infot ning kogemusi. Nende kasum tuleb osaliselt lühiajaliste positsioonidega kauplevate väikeinvestorite taskust." Samuti ei pea ta õigeks laenuraha paigutamist aktsiate alla.

Kuigi Eesti börsi peab Koop selle väiksuse tõttu problemaatiliseks, on ta portfellis mitmeid kodumaiseid aktsiaid.

Kohalikult turult on Koobile meeldinud Merko. "Ettevõtte areng on stabiilne ja kergelt konservatiivne. On osatud ka halbadel aegadel probleemidest suhteliselt valutult välja tulla ja turupositsiooni suurendada. See tekitab usaldust ka tulevikule mõeldes," räägib ta.

Eesti probleemiks peab investor aktsiate vähest kaubeldavust, mis on kõigi kohalike aktsiate nõrk koht. Kuna turul kaubeldavate väärtpaberite hulk on väike, siis vähegi suurem investeering tekitab ebalikviidsust ja ülevõimendatud hinnakõikumisi.

Olukorra paranemise suhtes jääb Koop skeptiliseks. "Eesti majandus on liiga väike ja teiste tõmbetuules. Peab lihtsalt sellega leppima."

Kodubörsile ta siiski selga ei kavatse pöörata, sest Eesti majandusel läheb hästi ning firmade tulevik on lootustandev - probleem on lihtsalt aktsiate soetamisega. "Peab rohkem külma närvi olema ja ootama," julgustab ta.

1996. aasta oktoobris leidis tee börsile arvutifirma Pennu Computer Technology, mille suuromanik ning juht oli Alo Koop.

See oli aeg, mil börsibuum Eestis jõudsalt hoogu kogus. Esimese kuu ajaga lendas Pennu aktsia 43 kroonilt 79,5 kroonile. Natukese aja pärast maksti aktsia eest juba 94,75 krooni ja 1997. aasta veebruaris 160 krooni.

Aga Venemaa kriis tekitas korraliku lainetuse ka Eesti börsifirmade hulgas ning 1998. aastal sattus firma raskustesse.

Pennule sai saatuslikuks suure büroohoone ehitus, mille tarvis võetud laenu firma enam teenindada ei jõudnud. Koop oli sunnitud Pennu juhatusest taanduma, samuti loobus ta oma osalusest firmas. Hiljem sai Pennust XXL.EE, mis lõpuks pankrotistus ja börsilt kadus.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:49
Otsi:

Ava täpsem otsing