Teisipäev 21. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kasvav beebibuum jättis firmajuhi lapsega koju

Villy Paimets 10. märts 2006, 00:00

Hommikul kell pool kümme Haabneeme jõudes käib perekond Palo päevast juba kolmas tund. Abikaasa on tööle saadetud ning tüdrukud, üks kaunim ja noorem kui teine, on vestluseks valmis.

Fotograaf klõpsutab hoolega, ülakorrusele viival trepil lesiv karvane, väga karvane kass teeskleb täielikku uudishimu puudumist, vaid vaevumärgatavalt võnkuv sabaots annab aimu, et tegelikult on ta oma naha päästmiseks valmis.

Hiiglasuures, pealt avatud akvaariumis ujuvad mustad helkivate täpikestega merekalad. "Ei, kass neid ei taha, tema sööb ainult krõbinaid. Ja koort - hommikul kräunub nii kaua, kuni on oma kooreportsu kätte saanud," märkab Palo mu hämmeldust ning pakub kohvi.

Kuigi proua Palo on enda juhitava ettevõtte kaheksast naistöötajast lapsepuhkusel ainsana, kinnitab ta, et beebibuumi on märgata küll. "Minu tutvusringkonnas on kindlasti," sõnab Palo neljakuist Laura Mariid sülle võttes ning täpsustab kohe, et vanemahüvitis on kõigest meeldiv lisaväärtus. "Emapalk on ajend, mis soodustab laste saamist, aga see ei ole põhjus. Põhjus on see, et teatav vanus on kätte jõudnud, mis ma olen, 33, lihtsalt on õige aeg, tööd on tehtud, elamine on soetatud ja see emapalk on lihtsalt suur õnn, et ta juhtus tulema, kõigil on ju laenud peal."

Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo: pöördelistel aegadel lükkasid paljud naised lapse saamist lihtsalt edasi, kuid statistika näitab, et sündivus on tõusuteel.

Miks kipuvad just valgekraed lastega koju jääma?

"Siin võib olla see asi, et haritud naised on jõudnud just sinna ikka. Minu tutvusringkonnas ongi sama asi - nad on õppinud, töötanud, nüüd on siis lapse saamise aeg. 20-28aastased naised ei taha veel sünnitada, vaid karjääri teha. Noored ei kiirusta, koos Eesti iseseisvusega hakkas naine teisiti mõtlema, firmad ja tööd läksid huvitavamaks, enam ei ole nii, et 22 - viimane taks.

Minu tutvusringkonnas ei ole ühtki lapsega naist, kes oleks kodune. Meil on selline tüdrukute klubi, seal on kuus haritud naist - üks psühhiaater-seksuoloog, üks farmatseut, üks turundusjuht, üks ajakirja peatoimetaja ja üks advokaat. Kõigil on lapsed ja kõik nad töötavad. Kõik on läinud tööle hiljemalt lapse aastaseks saamisel. Kõik on andnud terve see aasta rinnapiima ja kõik on hakkama saanud, see julgustab."

Paul-Eerik Rummo: tõsi, esmasünnitajate vanus kasvab.

Vanemahüvitis kestab 15 kuud, on seda piisavalt?

"Ma ei saa ka üldistada et tehke kõik nii nagu mina. Kui laps on aastane - ma räägin oma seisukohast, kindlasti tuleb vastuväiteid robinal -, siis võib tööle minna. Loomulikult mitte lapse kõrvalt 24 tundi ära olla ja parem, kui laps ei ole lasteaias, vaid hoidjaga. Aga kui sa lähed hommikul ära, siis lõunal magab ta endiselt pikalt ja kui tuled viie või poole kuue paiku koju, siis sa oled tegelikult lapse jaoks ka värskem. Absoluutselt, kui sa oled iga päev kodus, siis sa ei suhtle lapsega nii teadlikult, siis on ta ju kogu aeg silmapiiril ja sa väsid ära.

Mul on häid tuttavaid ja sõbrannasid, kes on läinud tööle ja kõik on kenasti, lapsed on tragid ja tublid ning emad ka. Ja kui laps kolmeaastaseks saab, siis läheb lasteaeda, siis on vaja sotsiaalsust saada juba arenemise pärast.

Paul-Eerik Rummo: poolteist aastat oleks maksimum, kui vanemahüvitist liiga pikalt maksta, võib juhtuda, et kasvab peale põlvkond, kes peab sotsiaalabist-toetustest elatumist normaalseks. Pikalt kodus olnud naisel on ka tööjõuturule raskem tagasi tulla.

Kas beebi kõrvalt saab tööd teha?

"Teen jah, iga päev teen meili ja telefoniga tööd ja usun, et laps selle pärast küll ei kannata. Laura saab ainult rinnapiima, see näitab ju ka, et ma ei ole pikalt ära olnud. Kontoris käin kaks-kolm korda kuus, näiteks nõukogu koosolekul, üldkoosolekul, uue töötaja intervjueerimisel ja muude personaliga seotud küsimuste puhul. Üldiselt käib töötamine meili ja telefoni teel ning ka kodus olen kolleegidega arutelusid pidanud.

Tööaegu tuleb kolm korda päevas - ennelõunat ja pärastlõunat magab laps pool tundi kuni tund, lõunane uinak on kolme-neljatunnine. Kell kümme õhtul läheb ta magama ja kell seitse hommikul on äratus. Tibu äratab üles, see on kindel.

Need ei ole kindlad kellaajad, päeval võib ju kõik nihkuda tund-kaks, aga kui ma ei saa parasjagu rääkida, siis ma helistan tagasi.

Ülemused on ka väga mõistlikult käitunud, mis on ääretult positiivne - kui ma mõtlesin alguses, et jään kolmeks aastaks koju ja hiljem mõtlen üldse, et mis saab ja mis tulevikus teen, siis selline positiivne käitumine omanike esindajate poolt sidus nii positiivselt, et ma teen ka lapsepuhkusel olles tööd hea meelega."

Paul-Eerik Rummo: see on ju igati loogiline, et tööandja tahab tublit töötajat siduda, mis jätkusuutlikust majandusest me räägiks, kui me välistaks poole tööealisest elanikkonnast?

Millal tööle tagasi minna?

"Ma mäletan, kui ma jäin lapseootele, siis mõtlesin, et oh, nüüd puhkan, nüüd ma jään koju, ei taha tööst kuulda ega näha, olen kolm aastat kodus. Selline mõte mul oli, ma ei olnud pikalt kodus olnud ju, vaba aega pole olnudki - keskkoolist ülikooli, sealt kohe tööle. Olin kuu aega dekreetpuhkusel, nautisin seda. Aga kuu läks mööda ja juba ma uurisin, mis tööl toimub. Tekkis uus hingamine, ma olen aru saanud, et ma olen töötav naine. Naisi on ka ju mitut sorti, mina olen töötav naine, raudselt, ma kohe tahan tööd teha.

Pealegi, ma tahan sügisel tagasi minna ja ma tahan minna samasse firmasse, kust ma tulin. Ma pean silmas seda, et firma jääks ka seest samaks, seega on minu huvides seal toimetada ja tegutseda."

Paul-Eerik Rummo: järgmised sammud peaksidki olema sellised, et naisi tööturule tagasi saada. Oluline on just tööle tagasi pöörduvate pikka aega kodus olnud naiste kvalifikatsiooni uuendamine ja taassotsialiseerumine. Seaduse järgi saab inimene töölt ära olla kolm aastat, aga kolm aastat ära olnud inimene naljalt enam tagasi ei lähe.

Millest tuleb loobuda?

"Laps ei kaota midagi, üldiselt tema aktiivsest ajast ma ei toimeta, aga ta magab ju päris palju, sel ajal toimetan. Olen teda tööle ka kaasa võtnud, uusi töötajaid intervjueerinud ja laps magab kõrvaltoas lahtise akna all.

Julgustan Eesti naisi - laps on ikka nii positiivne, aga ma ei ütle, et tehke nüüd ruttu 18- või 20aastaselt. Meie saime palju reisida, toimetada mehega omaette, me oleme kümme aastat abielus. Ma ei taha ka öelda, et tehke kõik nii, aga põhimõtteliselt on muidugi hea, kui sa oled saanud enne reisida ja endale elada, siis sul ei teki sellist tunnet, et ma nüüd pean millestki lapse pärast loobuma.

Kui ema on kodune, siis lapsed tegelikult seda ei hinda. Kui sa seda teed, siis ära ütle lapsele, et tegin seda sinu pärast, sa tegid seda enda pärast.

Muidugi iga naine teeb oma otsused ise, aga see positiivsus, mis lapsega kaasa tuleb, see kaalub kõik loobumised üles. Mina ei ole küll millestki loobuma pidanud, tegelikult ka - need loobumised pole ju mingid loobumised, ? la kinos ei saa käia või teatrisse ei saa minna. See ei ole mingi loobumine, see on pigem edasilükkamine."

Lapsega saab reisilegi minna?

Saab, me neljapäeval (eile - toim.) lähemegi, sõidame nädalaks Egiptusesse. Noh, mõni ütleb küll, et hull, aga samas on palju tuttavaid, kes on käinud, ja on kõik korras olnud. Me võtame muidugi vanaema-vanaisa ka kaasa.

Kuidas mujal maailmas see vanemahüvitise süsteem on lahendatud?

Näiteks Prantsusmaal läks üks kolleeg lapsepuhkusele, oktoobris saatis meili, et nüüd ma siis sünnitan ja tagasi olen veebruaris!

Prantsusmaal pidigi olema tavaline, et emad lähevad kohe tööle. Kui meil loetakse seda halvaks tooniks - rongaema ja mis kõik veel -, siis seal on see täiesti tavaline.

Paul-Eerik Rummo: Meie vanemahüvitise süsteem on kogu maailmas suhteliselt ainulaadne jah, nüüd Saksamaa tahab ka seda teed minna, see oli Angela Merkeli (Saksamaa uus kantsler - toim.) üks valimisteemasid, Saksamaa on vana Euroopa üks kiiremini vananevaid riike.

Eesti rahva säilimiseks peaks iga naine 2,1 last sünnitama, millal Teie selleni jõuate?

"Mul on plaan küll kindlasti. Näiteks kui mulle kuus aastat tagasi seda ettevõtte juhi kohta pakuti, siis küsiti ka, kas ma järelkasvu planeerinud olen. Ma ütlesin, et loomulikult, ma ei teinud sellest mingit saladust - ja noh, kuue aasta pärast ma selle ka ette võtsin. Nüüd ma ei tee ka saladust, et kui kõik elus läheb okeilt, tervised korras, suhted korras, siis kindlasti tahaks Laurale õde-venda ka."

Rahvastikuministri Paul-Eerik Rummo sõnul sündis vanemahüvitis reformierakonna programmitoimkonnas, kuid kõige enam tööd tegi selle nimel ära Jürgen Ligi, kes majandusinimesena asjasse ikka süvitsi tungis. "Et asi populismiks ei muutuks," ütles Rummo.

Kaitseminister Jürgen Ligi ise nii ei arva. "Ma olin selle töögrupi juht, programmi juht, see oli ikka rohkem rühmatöö," ütles Ligi. "Olen tulemusega rahul, oluline, et see ei keeranud emapalgaks, et ema toodab riigile lapsi, vaid sai teoks lugupidamisavaldusena. On väikesed ebaõiglusmomendid, näiteks see hüvitise ülempiir, aga eks see ole poliitiline kompromiss."

Ligi sõnul ei taha ta rõhutada, et tänu vanemahüvitisele hakkas sündivus kasvama, vaid et see on kaunis akt, mis loob peredele psühholoogilist kindlust.

Äripäeva küsitletud 41 ettevõttes töötab kokku veidi enam kui 10 000 naist ning neist peaaegu tuhat on lapsepuhkusel või kohe lapsepuhkusele jäämas. Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo sõnul on laste sündivuses kerget tõusu märgata küll. "Aga beebibuum on selline emotsionaalne väljend, mitte termin, et kui tahta positiivset meelestatust, siis võib beebibuum öelda küll," sõnas Rummo. "Statistika näitab alates 2004. aastast järjekindlat tõusu."

Statistikat kinnitab magusavabriku Kalev suhtekorraldaja: kui näiteks 2002. aastal maksti sünnitoetusi vaid 9 kommivabriku töötajale, siis 2004. aastal 15-le ja möödunud aastal juba 25-le.

"Tõeline titebuum on lahti läinud just selle aasta algul - kahe esimese kuuga läks järsku dekreeti kuus naist. Ühel nädalal pidin vormistama lausa kolme dekreeti mineva naise dokumendid," ütles Balti Spooni personalijuht Helo Tamme.

Buumile viitas ka Rimi Eesti Foodi personalijuht Heve Kirikal, kelle sõnul oli aasta tagasi Rimi naistest lapsehoolduspuhkusel 7,4%, selle aasta 28. veebruari seisuga aga 9%. "Juba aasta esimene kuu näitas, et olime eelmisel aastal eelarvesse sünnitoetuste planeerimisel tagasihoidlikud, sest ettevõtte 154 töötajast on 102 alla 40aastased ja potentsiaalsed lapsesaajad," ütles maxit Estonia personali- ja kvaliteedijuht Karin Rosin. "Järgmiseks aastaks peame tõenäoliselt heldemalt planeerima."

Hansapanga töösuhete administreerimise osakonna juht Maria Kütt ütles, et neil on praegu väikese lapsega kodus või dekreeti minemas 290 naist ning trend on viimastel aastatel olnud kasvav. "Laste sünni üle võib iga tööandja ainult rõõmu tunda, sest vaid nii saab piltlikult öeldes Eesti rahvastiku kuusepuust jälle püramiid," lisas Kütt.

Kas riik oleks valmis sündivuse plahvatuslikuks kasvuks, nagu juhtus laulva revolutsiooni ajal? "Kui midagi nii kaunist juhtuks, siis loomulikult oleks riik selleks valmis," muheles Rummo, kuid lisas tõsinedes, et kahjuks pole sellist sündivuse kasvu niipea ette näha.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:49
Otsi:

Ava täpsem otsing