Namiibiast leiab kõik Aafrika plussid

Namiibia on seni olnud turismi sihtkohana eestlaste jaoks suhteliselt vähetuntud. Ometi üllatab see maa rändureid oma mitmekesisusega. Pindalalt Eestist 18 korda suuremast Namiibiast leiab väga erineva loodusega piirkondi.

Rohkem kui pooleteise tuhande kilomeetri pikkune ookeanirannik on omapärane selle poolest, et otse rannikuni ulatub Namiibia kõrb. Suurem osa sellest rannikust on inimeste poolt asustamata, põhjaosas on kurikuulus Luukererannik ja lõunaosas teemandikaevanduste suletud ala.

Rannikul on ainult kolm väikelinna ja paar küla. Kuid turistidele seal siiski tegevust leidub, sest võimalik on minna vaatama delfiine, pelikane, flamingosid või merikarude lesilat. Liivadüünidel võib sõita maastikuauto, ATV või liivalauaga.

Rannikust ida pool asuvat Namiibia kõrbe peetakse maailma vanimaks kõrbeks ning seal leidub kuni 400 meetri kõrguseid liivaluiteid. Kõrbe põhjaosas elavad veel mõned üliharuldased kõrbeelevandid ja kõrbelõvid. Tihedamini võib kõrbes näha jaanalinde ja gaselle.

Namiibia keskosa on suhteliselt mägine ning kõrgeimad tipud ulatuvad kahe ja poole kilomeetri kõrgusele merepinnast. Mägisest alast ida poole jääb suur Kalahari kõrb.

Namiibia põhjaosa on tasasem ja veerikkam. Namiibias on palju rahvusparke, kuulsaim neist on Etosha rahvuspark. Selles ringi sõites on võimalik lühikese ajaga näha väga erinevaid loomi ja linde. Antiloope, gaselle ja sebrasid kohtab peaaegu igal sammul ning tihti on näha ka elevante, kaelkirjakuid ja jaanalinde. Haruldasemad on kohtumised ninasarviku, lõvi, gepardi või leopardiga.

Lisaks loodusele on mitmekülgne ka Namiibia kultuur. Kahe miljoni elanikuga Namiibias on 13 etnilist rühma ja 16 erinevat keelt. Üheksa kümnendikku elanikkonnast on neegrid (ovambod, kavangod, hererod, damarad, bušmanid, hotentotid jt), kuus protsenti inglise, saksa ja afrikaani keelt kasutavad eurooplased ning

4% mestiitsid ehk segaverelised. Viimased räägivad peamiselt afrikaani keelt.

Need rahvad on vägagi erinevad nii välimuse, elukommete, arhitektuuri kui riietuse poolest. Kui mõned bušmanid käivad siiamaani vibude ja odadega jahil ning himbad liiguvad ringi poolpaljalt ja värvivad ennast punaseks, siis Atlandi ookeani äärde jäävas saksapärases Swakopmundi linnas võib osaleda näiteks Oktoberfesti pidustustel.

Oma tugeva mõju on Namiibia kultuurile ja majandusele jätnud ka selle maa ajalugu. Kuigi esimesed eurooplased jõudsid Namiibia rannikule juba 15. sajandil, alistati kogu maa inglaste poolt alles 19. sajandi viimasel veerandil. Aastatel 1884-1915 oli Namiibia Saksamaa koloonia ning aastatel 1915-1990 okupeeritud naaberriigi Lõuna-Aafrika Vabariigi poolt.Majanduse poolest on Namiibia enamiku Aafrika riikidega võrreldes edukas. Seda suures osas tänu oma rikkalikele maavaradele. Namiibias leidub teemante, kulda, hõbedat, vaske, tsinki, uraani, vääriskive jms. Küllaltki oluline osa on ka põllumajandusel ja kalandusel ning kiiresti kasvab turismi osatähtsus. Tänu hõredale asustusele on aga teedevõrk suhteliselt tagasihoidlik.

Turistidele on Namiibia igati sobilik. Sealne kliima pole liiga palav ja ka vihma sajab vähe. Vaatamisväärsusi on palju ja mugavaid hotelle võib leida peaaegu igas piirkonnas. Erinevalt paljudest teistest Aafrika maadest ei tüüta kohalikud elanikud turiste ja kuritegevus on vähearenenud. Kõik on puhas ja korras ning ka kokkulepitud kellaaegadest peetakse tihti kinni. Meeldiv teenindus algab juba Air Namibia lennukisse istudes.

Massiturism ei ole veel Namiibiasse jõudnud ega jaapanlaste välklambid loomi võssa peletanud. Loodusrahvad elavad oma igapäevast elu ja ei korralda turistidele rahvuslikke õhtuid. Enamus turiste liigub Namiibias väikeste seltskondadena rendiautodega.

Võrreldes vaesemate Aafrika riikidega on Namiibia oma euroopalike hindadega suhteliselt kallis maa. Mugav öömaja ja korralik rendiauto maksavad sama palju kui Eestis.

Autor: Arne Uusjärv