Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Seaduseelnõu tõukab korteriomanikke kohtuteele

Anne Oja 10. märts 2006, 00:00

Siiani on korteriomandiseadus lubanud pööningute ja keldrite väljaehitamise arvel maju renoveerida vaid siis, kui kõik omanikud selleks notariaalse nõusoleku annavad. Kõigil tuleb ühel ja samal ajal notarisse ilmuda.

Kortermajade puhul pole see sageli juba füüsiliselt võimalik. Kuna välismaal asuvate omanike sõidukulusid ei kompenseerita, nad sageli kohale ei ilmu.

On aga ka omanikke, kes keelduvad nõusoleku andmisest näiteks seepärast, et on 30 aastat pööningul pesu kuivatanud või tuvisid toitnud.

Uus seaduseelnõu tühistab küll senini renoveerimist takistanud paragrahvi, kuid asja lihtsustamise asemel täpsustab hoopis, kuidas peaks kaasomandi võõrandamist, asjaõiguslepingu sõlmimist ning kinnistusraamatu kande tegemist nõudma.

Kui keegi omanikest on vastu või notarisse lihtsalt ei ilmu, tuleb korteriomanike enamusel ta kohtusse kaevata. Järgnevate aastate jooksul otsustab kohus, mis edasi saab.

Seaduseelnõu ette valmistanud Eesti Korteriühistute Liidu jurist Urmas Mardi ütles eile, et talle tuleb üllatusena, et oodati katusekorruste väljaehitamise lihtsustumist pangalaenu võtmise tasemele. "Nõustun, et tegemist on sensitiivse teemaga," sõnas Mardi. "On siiski mõistlik, et omanike õiguslik kaitse oleks täielikult tagatud."

Pindi Kinnisvarahalduse juht Mart Saldre ütles, et kui pole jäänud muud võimalust kui kohtusse pöörduda, siis on see kas seadusetegijate tahe või prohmakas. "Ma loodan, et seda sellisel kujul vastu ei võeta," lisas Saldre.

Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu juht Jüri Kröönström tõdes, et vähemus saab võimaluse enamuse üle diktaati pidada. "Kui on viis vastast, siis nad võivad näiteks kokku leppida, et igaüks esitab oma protesti erineval aastal ja nii saab projekti viis aastat edasi lükata."

"Vanad inimesed kardavad laenu," rääkis BREM Kinnisvarahoolduse juht Vello Mäesepp, kelle sõnul oleks miljööväärtuslike piirkondade kordategemine katusekorruste arvel ideaalne lahendus, kui omanikud peaksid valima ühe või teise vahel.

Tänavu kavandab BREM 15 maja renoveerimist korteriühistute pangalaenu toel. "Saaks rohkem teha, aga kõik seisab selle seaduse taga," ütles BREM Kinnisvarahoolduse klienditeeninduse juht Aavo Vään.

"See on suur pettumus," märkis ta seaduseelnõu praeguse variandi kohta. "See on ainult vesi advokaatide ja ekspertide veskile," lisas Vään.

Ehitajate pakkumine oli, et ehitavad neli katusekorterit ja maja kõrgus ei muutu. Oleks korda tehtud katus, maja kaks koridori ja kõik koridorides olevad kommunikatsioonid. Elektrisüsteem oli lausa tuleohtlik.

Kuna aga üks korter oli vastu - nemad tahavad elada viimasel korrusel ja kõik -, siis jäi see asi tegemata. Katus oli väga kole ja korstnakive kukkus aeg-ajalt alla, siis oli vaja kiiresti katus ära teha ja kohtu vahet poleks jõudnud käia.

Niisiis läks maja kümne aasta remondiraha ja laen katuse ja koridoride kordategemiseks. Nüüd läheb ilmselt järgmised kümme aastat laenu tasumisele ja uue remondiraha kogumisele, et siis hakata fassaadi tegema. Sisuliselt on meie kõikide korterite turuväärtus mingi murdosa võrra väiksem, kui võiks olla.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:49
Otsi:

Ava täpsem otsing