Uudised
9. märts 2006 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ulmelised ideed saavad mõne aastaga tegelikkuseks

Paljud tehnoloogilised seadmed, mida veel 10-20 aastat tagasi peeti aineks ulmekirjandusele, on saanud nüüd tegelikkuseks.

Kui võtta eeskujuks Tallinna Kaubamajas olev "Elioni kodu", võib saada aimu, milline näeb välja tuleviku kodu.

Kõik mis korteris toimub, on jälgitav veebikaamerate võrgustikust üle interneti. Köök on tehnoloogia pesa: külmkapis on mitu veebikaamerat, et saaks juba töö juures vaadata, mida poest ostma peab. Veinikapp hoiab end ideaalsel temperatuuril ning teeb pidevalt inventuuri, koju jõudes ootab sind ees värskelt küpsetatud leib või sai.

Magamistoas aitab teil lõõgastuda just teile loodud Unikulma voodi, mis vibreerib ning kohendab ennast teie soovile vastavalt, seinas või laes ripub plasmateler tuhandete kanalitega. Elutoal oleks nagu elu sees: ühes seinas on kodukinosüsteem, mille helisüsteem täidab toa, teises otsas on arvuti, või veelgi parem, terve korter on varustatud WiFiga ning sülearvutitega saate töötada kas või tualettruumis.

Samm edasi sellisest kodust oleks peidetud tehnoloogia. Kui külaline astub tuppa, ei ole jahmatamiseks põhjust, tavaline tuba nelja seina ja mööbliga. Kuid puldil nupule vajutades ilmub seina seest plasmateler, DVD sisestad seina sees olevasse avausse ning kui see mängima hakkab, tuleks heli justkui seina seest. Kodu sisustamine oleneb vaid inimese enda maitsest, tehnoloogia võimaldab teha kõike, mida ette kujutad.

100 aastat on möödas esimese auto väljalaskest, kuid juba siis oli auto rohkem kui transpordivahend, see oli tehnoloogilise arengu verstapost. Tänapäeval on autod topitud täis tipptehnoloogiat ning elektroonikat, mida kõike juhib arvuti: diagnostika, GPS, immobilaiserid, võtmeta käivitus (parooliga), masseerivad istmed, elektriga toonitavad aknad.

Kui rääkida bling-bling'ist ehk kohandamisest kasutaja maitsele, võivad autosse lisanduda kompaktse ekraaniga DVD-mängijad, suure mahuga MP3-helisüsteem, internet, satelliitühendused ning isegi külmkapp - näiteks võib tuua Mercedes Maybachi.

Kuna maanteed ja linnateed hakkavad ummistuma, võib varsti näha lendavaid autosid -

taas midagi ulmefilmidest. Esimesed prototüübid on juba ehitatud, masstootmine on vaid aastate küsimus. Aga et niikaua loodust säästa, arendatakse sõidukeid ökonoomsema kütusega sõitma, näiteks vesinikuga. Kiirus on küll nauding, kuid hingamine on veidi tähtsam!

Üks moodus, kuidas tehnoloogia saab inimest aidata, on kunstjäsemed ning implantaadid. Paljud õnnetuse ohvrid, kes on kaotanud mõne jäseme, võivad saada tehisjäseme, mis on tehtud kergest, kuid vastupidavast metallsulamist. Kui on tegemist tehiskäega, siis saab tehnoloogia abiga selle funktsionaalsuse tuua lähedale päris käe tasemele.

Ühendades tehiskäe implantaadiga, mis on kirurgiliselt liidetud närvisüsteemiga, saab seda pärast harjutamist edukalt mõttejõuga juhtida. Sellist tehnikat arendab näiteks Inglismaal küberneetikaprofessor Kevin Warwick, kes lasi endale siirdada implantaadi, et käsutada kehaväliseid seadmeid.

Koertele lisatakse tänapäeval naha alla kiipe, nii et kui nad jooksu lähevad ja varjupaika satuvad, saavad omanikud nad tagasi. Aga kui inimesed neid kasutama hakkavad, kuidas sellest kasu saada? Selline kiip maksab umbes 30 krooni ja kiibilugejad 650 krooni.

Ostes arvuti juurde sellise lugeja, saab tõhustada enda turvalisust, kuna see reageerib vaid teie lähedusele. Kui peita lugeja koduukse juurde, pole võtit enam vaja kaasas kanda, lihtsalt käega lehvitamise peale uks avaneb ning esikust tervitab sind vastavalt soovile kas nais- või meeshääl.

Kiibi sisse võib programmeerida ka isiku- ja meditsiinilised andmed juhuks, kui teiega peaks juhtuma õnnetus. Nii saavad arstid teile õiget ravi pakkuda.

Me elame teaduse kuldajastul, tehnoloogia areneb meie silme ees. Tänane tehnika on homseks ajalugu, ülehomset tehnoloogiat loeme tänasest ulmekirjandusest. Kes tunneb natukenegi kinodes jooksvaid ulmefilme, oskab homset maailma hästi ette kujutada.

Autor: Peeter Uustal