Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Elamukruntide arendajatele esitatakse suuremaid nõudmisi

Enn Tosso 13. märts 2006, 00:00

Lagedal platsil, kus ei ole ei puid ega teid, rääkimata valgustusest, ei õnnestu enam krunte nii kergesti kaubaks teha. Krundiostjad on muutunud teadlikumaks ning eelistavad pakkumisi, kus elementaarne infrastruktuur juba olemas. Seega ei õnnestu arendajal ka enam nii kergesti hiigelkasumeid teenida.

Ober-Haus Kinnisvara tegevdirektori asetäitja Siiri Maaski hinnangul hakkavad hiiglasuurte kasumite ajad tõepoolest läbi saama. Peamiste põhjustena nimetab ta tugevat konkurentsi arendusturul, maa hinna tõusu ja ehitushindade tõusu. "Mulle tundub, et kruntide eduka müügi eelduseks on kindlasti kogu ümbruse infrastruktuur, kogu arendusala kontseptsioon ja terviklahenduste pakkumine," sõnab ta.

ERI Elamispindade Kinnisvara maade ja majade grupi maakleri Raimond Irjase sõnutsi lihtsa põllutüki kruntideks jagamine ja ükshaaval kasuga mahamüümine sõltub sellest, mida arendaja lõpphinnas pakub ja välja ehitab. "Loomulikult on tähtsad kruntide suurused, mille vahemik võiks täna olla 1500-2500 ruutmeetrit," räägib Irjas.

Pindi Kinnisvara turundusjuhi Ulvi Vikati sõnutsi vähendab hiigelkasumeid ka see, et enam ei leia naljalt turgu vähetundvaid maaomanikke, kes on oma maatükist ärimehe kasuks valmis üsna väikese hinnaga loobuma.

"Osatakse juba õiglast ja ka maatüki perspektiividest lähtuvat hinda küsida," räägib Vikat.

Toormaa ruutmeetri hind võrreldes lõppmüügi ruutmeetri hinnaga on imeväike ning arendaja justkui teeniks hõlptulu. Samuti võib väita, et jahu hind on võrreldes poeletil oleva saia hinnaga naeruväärne.

Kinnisvaraarenduse köögipool ei ole kaugeltki nii roosiline, kui esmapilgul tundub. Eramuehituseks sobilike maade puhul ei ole eramukrundi ostjal tihti aimugi, milliste kulutustega tuleb arendajal kokku puutuda. Kiirkorras võib nimetada neist mõned: käibemaks, trasside ehitus, projekteerimine ning lisaks aja- ja närvikulu detailplaneeringu kui ühiskondliku kokkuleppe saavutamiseks. Samuti ei saa mainimata jätta intressi- ja müügikulusid.

Kinnisvaraarenduses ei ole saladus, et kasumi teenib alles viimase korruse ehitusõiguse või tihedama hoonestuse väljakauplemisest.

Seetõttu on ka mõneti mõistetav, miks arendajad suruvad kohalikule omavalitsusele peale võimalikult intensiivset hoonestustihedust.

Samas - sarnased ajad hakkavad mööda saama, sest kohaliku omavalitsuse nägemused oma territooriumil toimuvast ehitustegevusest on muutunud järjest selgemaks. Peamiselt väljendab linna- või vallavalitsus oma nägemust üldplaneeringu kaudu.

Üldteada tõsiasi on, et võidumehed on olnud kinnisvaraomanikud. Kaks aastat tagasi oleks ilmselt olnud rentaablim investeerida Lasnamäe paneelmajade korteritesse kui põllumaadesse. Ilma midagi tegemata oleks hinnakasv olnud minimaalselt kahekordne.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing