Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksu kogu malbelt, Aav
Rahandusminister nimetas maksu- ja tolliameti uueks peadirektoriks Enriko Aava, ameti senise uurimisosakonna juhi, kes on olnud sama asutuse palgal juba 14 aastat.
Äripäeva arvates on kõige parem, kui uus maksuameti juht jätkab eelmise peadirektori Aivar Rehe sisse tallatud rada ning lähtub Rehe juurutatud põhimõttest, et maksuamet on teenindus-, mitte karistusasutus.
Anname sellise soovituse, sest Enriko Aava kandidatuuri kerkimisel tekkis küsimus, kas too mees ei poolda maksude kogumisel mitte karmi käe poliitikat. Minevik seda justkui eeldaks.
Enriko Aava juhtimisel tehti 1999. aasta suvel kolmepäevane tormijooks suurima ja tuntuima riiulifirmade müüja Diveci peakontorisse. Paar aastat hiljem sai Aavast maksupolitsei ehk maksupettuste uurimise keskuse (MUK), Eesti kõige radikaalsema ja ka avalikkuse jaoks hämarama maksuorgani juht. Maksupolitsei oli uus tase maksukuritegude uurimisel: see ühendas politsei ja maksuametnike kogemused ja töövõtted. Nii näiteks taotles MUK kahtlustatavate vahi alla võtmist umbes neljandikul menetletavatest asjadest.
Samuti soetasid maksu-uurijad endale erivarustust, mis varem maksuametnike garderoobi polnud kuulunud - nagu muukraud või kuulikindlad vestid. Maksumaksjate liit kasutas tollal nende võtete kohta terminit "politseiriik". Aav juhtis MUKi kogu selle tegutsemise aja, kuni 2004. aasta alguses moodustati MUKi ja senise tolliameti uurimisosakonna baasil ühine uurimisosakond.
Tagantjärele võib öelda, et jõulised võtted olid õigustatud, sest maksukuulekus oli Eestis halb. On öeldud, et kui sul polnud mõnda offshore-firmat, kuhu tulud Eesti maksuameti eest ära peita, siis polnud sa äriliidrite silmis tegija. Nimekiri maksude optimeerijatest oli aukartust äratav. Just tänu maksuameti jõulisele käitumisele läks offshore-firma omamine moest välja.
Kuid ajad on muutunud. Eesti pole enam postsovetlik üleminekuriik, vaid kõrge maksekultuuriga ELi liige. Seda tõendavad näiteks Intrum Justitia uuringud, mis kinnitavad, et arvete tasumise kiiruselt jäävad Eesti ettevõtted Euroopas alla vaid Soome omadele. Ettevõtete maksukuulekusest räägib ka see, et 2005. aasta riigieelarve laekus 2,4 miljardi krooniga üle, aastaga kasvas riigieelarve laekumine 18,2 protsenti. Eelmine maksu- ja tolliameti peadirektor Aivar Rehe ütles ülelaekumist kommenteerides, et selle taga on eelkõige käibe- ja sotsiaalmaksu tugev laekumise trend aasta viimasel viiel kuul ehk tõlkes - ausad ettevõtted.
Seetõttu ei ole meil vaja uusi maksuterminaatoreid, vaid pigem võiks maksuameti juht olla mees, kes sobib kandideerima parima teenindaja tiitlile.
Rehe suutis ameti mainet avalikkuse silmis parandada: maksuamet tunnistati eelmise aasta parimaks suhtekorraldajaks. Maksude laekumise osas samas tagasilööki ei toimunud, maksuasjad jõuavad endiselt kohtusse, tasumata makse nõutakse sisse. Lihtsalt uusi töövõtteid kasutavat ametit on raskem avalikult rünnata. Kui Aivar Sõerdi juhtimisel tormas maksuamet petturi lõhna tundes kohe kõiki vahendeid kasutades rünnakule, siis Rehe juhtimisel lähtuti põhimõttest, et enne kääride sisselöömist tuleb üheksa korda mõõta. Võitsid mõlemad pooled.
Aav on lubanud samuti Rehe meetodeid kasutada. "Kõige olulisem on jätkata kliendile orienteeritud lähenemisviisi ning saavutada usaldus maksumaksjate ja maksuhalduri vahel," ütles ta enne valituks osutumist Äripäevale. Meest sõnast.
Autor: ÄP