Baltika soovib infotehnoloogia kaasabil kauba liikumist kiirendada

Hetkel tegutsetakse kuuel turul: Venemaal, Ukrainas, Poolas, Leedus, Lätis, Eestis. Kõikides riikides kokku on Baltikal 86 kauplust. IT-süsteemid on aga kõikides riikides erinevad. Erinevad süsteemid võivad aga põhjustada andmekvaliteedi langust ning informatsiooni aeglast liikumist peakontori ja jaekaupluste vahel; kõiki turge puudutavate tarkvaraliste uuenduste sisseviimine on keeruline.

"Tänane kasutusel olev tarkvara on ehitatud tootmisettevõtte tarkvara baasil, meie aga oleme nüüd jaekaubandusettevõte, see nõuab teistsugust tarkvara," selgitas Baltika IT- ja logistikadirektor Märt Aab.

Kui ettevõtte algusaastail oli Aabi sõnul skeem lihtne - kangas toodi veoautol tsehhi, toode tehti valmis ning viidi minema, siis täna on ahel väga pikk, alates planeerimisest, hankest ja tootmisest ning lõpetades lähetamise ning jaemüügiga. Väikestes kogustes tellimusi on palju.

"Meie lähenemine on, et suurt võitu ei saa mitte mehaanilise logistika optimeerimisega, vaid just kaubandusanalüüs on see, kust on võimalik saavutada suurimaid võite. Ka transpordilogistika optimeerimine on oluline, kuid asjadel on tähtsuse järjekord," lausus Aab.

Baltikas töötavad analüütikud, kes jälgivad üldist infovoogu sisseostust jaemüügini ehk jälgitakse jaemüüki ja kaupluste laoseisu erinevates riikides igas poes iga päev. Piltlikult öeldes - millised püksid tuleb asendada milliste pükstega, millised tooted saata millistesse poodidesse. Igal brändil on oma analüütik, kes koos assistentidega üritab prognoosida prognoosimatut ning reageerida kaubanduse olukorrale, kui kasutada Märt Aabi sõnu. Keeruline ongi prognoosida võimalikku nõudlust enam kui kuue kuu pärast, sest kunagi ei teata täpselt, millise pöörde moemaailm võib ette võtta või milline tuleb ilm ning seetõttu asendub prognoosimine üha enam reageerimisega tegelikule olukorrale juba hooaja sees.

Kui rääkida Baltika nn mehaanilisest logistikast, siis selles küsimuses mängib võtmerolli endiselt Eesti. Baltika müüb oma jaesüsteemis ise toodetud kaupa ning teiste tootjate valmistooteid. Ise toodetakse kaupa põhiliselt Eestis. Eesti-siseselt veetakse kaupu oma autodega, välisriikidesse liigub toodang aga veopartnerite vahendusel.

"Meil on tootmisüksused nii Tallinna kesklinnas, Mustamäel, Rakveres, Ahtmes kui ka koostööpartneri kaudu Pihkvas, ning tänasel päeval teeme lähikonnavedusid ise. Vedude ise korraldamine annab hetkel meile sobiva planeerimatu paindlikkuse, mida on veopartneritelt võimatu nõuda." selgitas Aab Baltika olukorda.

Kogu valmistoodang, sõltumata sellest, kas see on valmistatud Eestis või mitte, lähetatakse Baltika kesklaost üldjuhul kord nädalas sihtriigi jaotusterminalidesse, kust siis kohalikud tütarettevõtted organiseerivad kauba laialiveo kauplustesse. Erandiks on suurimad jaeturud Eesti ja Leedu, kuhu toimub lähetus kaks korda nädalas ning kus kaup viiakse otse poodi.

Praegused laod, mis asuvad Veerenni tänaval Tallinna kesklinnas, on Baltika IT- ja logistikadirektori Märt Aabi sõnul oma aja ära elanud.

"Võtmetähtsusega keskladu paikneb meil hetkel mitmel tasandil ja kahes erinevas kohas, mis põhjustab vastuvõetavast oluliselt suuremat ajakulu. Samuti puudub meil sisuliselt kauba töötlemiseks ette nähtud pind," loetles Aab põhjuseid, miks otsustati rajada uus keskladu Lasnamäe tööstusparki. Kokku peaks keskladu hõlmama üle 3000 m2 ühetasandilist pinda, mis prognooside kohaselt valmib suve keskpaigaks.

Lähitulevikus plaanib Baltika Lasnamäe tööstusparki üle viia ka Tallinna kesklinna tootmisüksuse.

Kui senimaani on suurem osa tootmisest toimunud Eestis, siis mahtude jätkuv kasv viib varem või hiljem tootmisvõimsuse ammendumiseni Eestis.

Aabi sõnul pole niipea plaanis tootmist Eestist välja viia, küll otsitakse uusi tootmispartnereid "lähivälismaal".

"Peale kvaliteedi ja hinna on meile oluline ka paindlikkus ja tootmise reaktsiooni aeg - kuigi tootmine võib näiteks Bulgaarias olla odavam, pole sealse tootmisega kaasnev logistiline protsess see, mis meid rahuldaks.

Kaugemal tootmise puhul tuleb arvestada ka pikemate tarneaegadega ning transpordikulude kasvuga. Hetkel pole Eestis tootmine niipalju kallim, et kogu tootmise väljaviimine vajalik oleks," lausus Aab.

Kui arengud jõuavad sinnamaani, et Eestis tootmisvõimsused ammenduvad, uusi tehaseid välismaale rajama ei hakata, vaid otsitakse olemasolevaid tehaseid, kellega sõlmida vastavasisulised koostöölepingud, mis aitab vähendada investeeringuriske.

Meil käib samuti erinevate riikide IT-süsteemide ühtlustamine.

Prognooside kohaselt võib võtta paar-kolm aastat, enne kui kõik grupi firmad ühtsele majandustarkvara platvormile jõuavad.

Siinjuures on kõige raskem erinevate mõttemaailmade ja äriloogika põhimõtete ühildamine, mis võib kujuneda suuremaks probleemiks kui ühtsele tarkvaralahendusele üleminek.

Üheks segavaks faktoriks võib kujuneda ka riikide erinev seadusandlus. Näiteks Lätis kasutatav maksusüsteem, mille kohaselt ettevõtetted ostavad saateleht-arve numbriseeriaid, mõjutab otseselt logistiliste protsesside ülesehitust ja esitab seetõttu ka erinõudeid IT-süsteemile.