Eesti kaudu käib must kalaäri

"Ametlikult meiega keegi ühendust võtnud ei ole, aga usun, et kindlasti nad seda teevad," ütles veterinaar- ja toiduameti juht Ago Pärtel. "Ma ei oska hetkel öelda," vastas Pärtel küsimusele, kui tõenäoline on, et Norra lõhet Eesti kaudu Venemaale smugeldatakse.

Alates jaanuari algusest ei tohi norrakad enam värsket töötlemata lõhet Venemaale eksportida. Samal ajal on Norra lõhe import Eestisse kasvanud pea neli korda, mistõttu on ka Norra ajakirjanduses ilmunud lugusid, kus kahtlustatakse, et Eestit kasutatakse transiidimaana lõhe viimiseks Venemaale. Tundub, et Eesti kalakaupmehed teemat eriti kommenteerida ei soovi. Venemaa fütosanitaarse järelevalve teatel on tänavu Pihkva ümbruskonna tollipunktides avastatud Norra kala mõõtu lõhet, mis paberite järgi oli pärit Eestist.

Norra Kalatoidu Ekspordi Nõukogu turuanalüütiku Paul T. Aandahli sõnul võib ligi neljakordne lõheimpordi kasv Eestisse aga olla lihtsalt statistiline viga - Norras küll deklareeritakse, et kala tuuakse Eestisse, aga tegelikult läheb kala kohe otse hoopis kuhugi mujale.

"Meie allikad Venemaal väidavad, et sealsel turul liiguvad vaid väga väikesed värske lõhe kogused," väitis Aandahl. "Ainult väike osa ja seegi Šoti päritolu. Ma ei usu, et Eestis toimuks suur kala n-ö ülesildistamine."

Äripäeva andmetel Norra kala müük Eesti kaudu Venemaale toimub, kuid mitte nii suurtes kogustes kui naaberriigist Lätist. Ka maksu- ja tolliameti juhtivrevidendi Tõnis Kolga sõnul on võimalik, et Norrast pärit kala jõuab Vene tolli Eesti päritolusildiga. Ehk siis võib olla täiesti reaalne, et Eestit kasutatakse kohana, kus kala Norra päritolust "puhtaks pestakse". Eestist pole aga võimalik kontrollida, mis toimub Vene tollis.

"Kuidas Eestist eksportija venelastele selgeks teeb, mis päritolu kala on, see meid ei puuduta," sõnas Kolga, kelle sõnul oleks Eesti riik patustanud, kui kalale oleks ametlikult väljastatud sertifikaadid, kus päritolumaaks on märgitud Eesti. Seda aga vähemalt tolliameti Lõuna keskuses tehtud ei ole. "Kui Vene tolliametnikule ilusasti silma vaadata, seletades, et see pole Norra kala, ja kui venelane usub, siis meie selle vastu midagi teha ei saa."

Kolga sõnul pettusskeeme välistada ei saa, kuid praegu Vene pool mingeid päringuid Eesti tolliametile teinud ei ole. "Vene piir on meiega küll suhelnud, kuid kalale otsavaatamisest, et tegemist pole Eesti, vaid Norra kalaga, jääb tõendusmaterjaliks väheseks," sõnas Kolga. "Venemaa pool võiks aktiivsem olla - kui kahtlustatakse dokumentide võltsimist, tuleks teha päring ja meie uuriksime. Praegu on olukord selline, et nad on teinud piirangu, aga kontrollida nagu ei taha."

Eesti firmasid kahtlustava Vene fütosanitaarse järelevalvega eile ühendust saada ei õnnestunud.

Venemaa põllumajandusministeerium, kelle haldusalasse amet kuulub, lõhega seotud probleemidega kursis ei olnud, vaid uuris hoopis, kust Äripäeva andmed pärinevad. Pärast mõningast selgitamist lubas pressiesindaja asja lähemalt uurida. "Me anname teie küsimuse edasi. Täna te loomulikult vastust ei saa," lisas ta ja andis lootust, et vastatakse teisipäeva jooksul.