Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaarnad Jukose jäänuste kallal
Pankade konsortsium, kuhu kuuluvad Societe Generale, Deutsche Bank, Citigroup ja BNP Paribas, esitas reedel Moskva arbitraažikohtule Jukose vastu pankrotitaotluse ja nõuab välja 482 miljoni dollari (6,3 mld kr) suurust võlga.
Pankrotitaotlus tuli Jukosele üllatuseks, sest eelmisel kuul teatas Jukos avalikult, et on seni suutnud tasuda enamiku maksunõudeid.
"Oleme tõesti šokeeritud ega saa aru, miks lääne pangad otsustasid nõude esitada just praegu ja Venemaal," ütles Jukose pressiesindaja Claire Davidson Reutersile. Tema sõnul on Jukosel käimas pankadega läbirääkimised võla tasumise üle, milleks püütakse raha hankida välismaal paiknevate varade müügist.
Nendeks on Jukose kontorid Suurbritannias ja Šveitsis, Leedu Mažeikiu Nafta ja Slovakkia naftajuhe, mille Jukos läinud kuul müüs firmale Russneft 103 miljoni dollari eest. Pangakonsortsium on juba varem esitanud nõude ka ühele Hollandi kohtule.
Jukost ootavad uued kohtasjad ning nõuded Venemaa maksuametilt ja endiselt tütarfirmalt Juganskneftegaz, mille omandas Vene riiklik naftafirma Rosneft. Seetõttu oletavad analüütikud, et lääne pangad kardavad võlast ilma jääda ja kiirustavad nõude esitamisega, mis võib Jukose lõplikult pankrotti ajada.
Seni on Jukos vastu pidanud, vaatamata sellele, et jäi ilma peamisest naftaallikast Juganskneftegaz, et firma kontod on endiselt külmutatud ja et firmat juhitakse Londonist, kuhu juhid on arreteerimishirmus põgenenud.
Üks Jukose endisi asepresidente Aleksandr Temerko väidab, et Jukose Moskva esindus on sisuliselt allutatud Rosnefti kontrollile ja kõiki iseseisvalt tegutsevaid juhte ähvardatakse tagakiusamisega.
Eelmisel nädalal lahvatas tüli ka Jukose Londoni ja Moskva juhtide vahel. See sai alguse siseauditist, mis oli selgitanud välja, et siseturul toornaftat müüv Yukos Trading House (YTH) oli saanud 50-100 miljoni dollari suuruse kahjumi. Selle põhjuseks oli Londoni arvates nafta põhjendamatult madala hinnaga müük. Jukose tegevjuht Steven Theede nõudis YTH juhi Stanislav Vinokurovi tagandamist ja Roman Homenko nimetamist tema asemele.
Korralduse täitmise asemel teatas Yukos Refining and Marketingi president Moskvas Anatoli Nazarov, et vallandas hoopis Homenko ja edutas Vinokurovi esimeseks asepresidendiks.
"Rosneft püüab prokuratuuri abiga Jukost endale allutada, et vältida selle eest maksmist," ütles nüüd Londonis elav Aleksandr Temerko.
Jukose ühe peaaktsionäri GML (endine Menatep) direktori Tim Osborne'i arvates näitavad uued rünnakud, et Venemaa valitsus tahab Jukost konfiskeerida ja jätta selle aktsionärid kompensatsioonita.
Venemaa tööstusminister Viktor Hristenko ütles eelmisel nädalal Vedomostile, et Rosneft ühendatakse tõenäoliselt Surgutneftegaziga. Mõlemal firmal on Ida-Siberis load suurte naftamaardlate hõlvamiseks.
Ministri sõnul suurendab ühinemine konkurentsivõimet ning parandab maailmaturul tegutsemise väljavaadet.
Rosneft kuulub sajaprotsendiliselt riigile, Surgutneftegazi aktsiatest on aga üle poole juhtkonna käes, kuid firma saab Kremliga hästi läbi.
Leedu valitsus peab juba tükk aega Jukosega läbirääkimisi Leedu edukaima ettevõtte Mažeikiu Nafta üle, mille aktsiatest kuulub 53,7% Jukosele. Läbirääkimised ei edene, sest Leedu tahab Jukose asemele stabiilset naftatarnijat, Jukos aga võimalikult suurt summat. Kõnelusi on peetud Londonis, Vilniuses ja nüüd jätkuvad need Iisraelis.
Aktsiate ostmisele kandideerivad Kasahstani firma KazMunaiGas ja Poola PKN Orlen. Et Kasahstani presidendiks valiti tagasi Nursultan Nazarbajev, siis arvatakse, et Moskva ei teeks selle naftale takistusi läbi Venemaa Leetu jõudmisel.