Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pool saetoormest tuleb piiri tagant
"Kui sügisel moodustas importpalk kolmandiku, siis nüüd juba ligi poole," nentis Toftani juhataja Martin Arula.
Eesti suuruselt kolmandas saeveskis, ASis Toftan, on eriti jõuliselt suurenenud importtoorme osa viimasel poolel aastal. Toftan on võrreldes teiste suurte saeveskitega planeerinud tänavu suurendada tootmismahtu kõige rohkem ehk 25 000 kuupmeetri võrra.
Eesti Metsatööstuse Liidu (EMTL) andmeil imporditi eelmisel aastal peamiselt Venemaalt 1,9 miljonit kuupmeetrit töötlemata ümarpuitu. Selline palgikogus võimaldab toota veidi alla miljoni kuupmeetri saematerjali ehk sama palju, kui toodavad viis suuremat saeveskit tänavu kokku.
Kui arvestada, et Eesti saetööstus tootis eelmisel aastal kaks miljonit kuupmeetrit saematerjali, siis võib väita, et iga teine toormepalk osteti mullu sisse. Kaks aastat tagasi moodustas importpalgi osatähtsus Eesti saetööstuses umbes 25 protsenti.
EMTLi tegevdirektori Andres Talijärve sõnul jätkub ka tänavu viimaste aastate suund, mis näitab töötlemata ümarpuidu impordi kasvu. "Saeveskid toodangu mahtu ei kärbi ja kuna Eestis raiutakse üha vähem, on nad sunnitud otsima tooret piiri tagant," põhjendas Talijärv. Eelmisel aastal raiuti Eestis hinnanguliselt seitse miljonit tihumeetrit metsa.
Talijärv loetles põhjuseid, miks raiemaht Eestis on vähenenud: erametsaomanike elujärg on paranenud ning neil pole otsest vajadust metsamaterjali müüa, Rootsi tormi tagajärjel tekkis turul paberipuu ülepakkumine ning paberipuu hind langes, bürokraatlikud tõkked muudavad raiete tegemise üha keerulisemaks. "Varsti pole Eestis enam piisavalt ka raiujaid," lisas Talijärv. "Kuna kodus tööd napib ja raietöö hind on madalam kui lähiriikides, otsivad metsalangetusfirmad oma tehnikale ning inimestele üha rohkem rakendust Venemaal, Rootsis ja mujal."
Arula sõnul näitab raiemahtude vähenemist ilmekalt see, et kui varasematel aastatel on märtsis olnud toormeuputus, siis tänavu ükski saeveski toormeküllusega ei hoople. "Kuigi tänavu on olnud soodne külm raietalv," lisas Arula.