Go Group teab raha saamiseks börsist lihtsamaid võimalusi

Artikkel

- Uudised
- Annika Matson
- Annika Matson Kald
- 14. märts 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Go Group teab raha saamiseks börsist lihtsamaid võimalusi
Küsimusele, kust on neil siis plaanis firma arenguks raha võtta, vastas Pruuli, et raha saamine on vaid tehniline küsimus, sellist käsitööd ikka osatakse. "Palju keerulisem on leida inimesi, kes selle rahaga copy ja paste oskaksid teha," muretseb Pruuli.
2004. aasta sügisel asutatud transpordi- ja turismiettevõtete grupi Go Group eesmärgiks on saada Balti riikide suurimaks ja arvestatavaimaks turismi- ja transpordigrupiks, arendada transpordi ja majutusega seotud teenuseid. Raha kaasamist börsilt nad selle saavutamiseks oluliseks ei pea.
Go Groupi tegevjuht Aare Kilp peab veidi enam kui aasta vanust firmat börsile minekuks ka veel liiga nooreks.
"Kuna osati täidame riigi- ja kohalike omavalitsuste tellimusi, peame avatud ja läbipaistev olema ka ilma börsita. Lähiaastatel ma aga ei taha oma energiat börsi peale mõtlemisega raisata. Mõtleme pigem sellele, kuidas olemasolevad ettevõtted kõige efektiivsemalt tööle rakendada," kommenteeris Pruuli. Omanikke on firmal kokku kolm, lisaks Pruulile ka Marcel Vichmann ja Anti Selge. Need kolm meest on Eestis ka Edelaraudtee omanikud.
Tegevjuhi Kilbi seisukoht on, et uue organisatsiooni ülesehitus võtab kolm aastat.
"Lähima viie aasta eesmärk on, et inimestel oleks mugav bussiga tööle sõita ning Tartust Tallinna sõiduks kasutataks rohkem rongi," kinnitab värske juht. "Milleks kulutada aega auto juhtimise peale, kui ühistransporti kasutades on samal ajal võimalik tegeleda oluliste tööküsimustega," küsib ta.
Küsimusele, kui palju Eestis bussiturul ruumi on, vastab Kilp, et ükskõik mis valdkonnaga Eestis tegemist ei oleks, ruumi on piisavalt vaid kahele-kolmele suuremale tegijale.
Nii on see panganduses, kütuseäris, õlletootjate turul, ehk siis kõikides sektorites.
Mõtet on asja teha siis, kui sa suudad olla omal alal kolme parema hulgas. Teisalt tuleb jälle vaadata, mis äriga me hõivatud oleme. Palju on selliseid valdkondi, mida täna on ja homme ei ole. Kui me räägime ühistranspordist või reisijateveost bussi või rongiga, siis on selge, et need olid eile, täna ja on ka homme. Reisimise ja liikumisvajadus ei kao kusagile.
Go Group on Tallinki järel Eesti suuruselt teine turismi- ja reisijateveo teenuseid pakkuv valdusfirma. Grupp ühendab ja suunab 17 ettevõtet. Hetkel on Pruuli sõnul esmatähis panna need Go märgi alla liitunud ettevõtted, millistel on olnud väga erinev ajalugu, ärikultuur ja eesmärgid, tööle ühtse kontsernina.
See puudutab väga paljusid valdkondi alates firma väärtustest kuni turunduse, raamatupidamisprogrammide ja personalipoliitikani. Sisulise sünergia loomisega tuleb vaeva näha. Ühendatud kontserni planeeritud käive 2005. aastaks oli enam kui 600 miljonit krooni. Kui suureks käive kujunes, pole veel hetkel teada. Ettevõtetes töötab täna igapäevaselt ligi 1500 inimest.
Võrdlusena võib tuua, et ASi SEBE käive oli eelmisel aastal 162,05 miljonit krooni. Töötajaid oli firmas 500.
Go Group keskendub neljale põhivaldkonnale, milleks on rahvusvaheline rongiliiklus, bussiliiklus, hotellimajandus ja reisikorraldus.
Valdusfirma täielikus omanduses on järgmised ettevõtted: GoRail, Realway, GoHotels, GoTrack, GoOil ja GoTravel. Viimane firma omab 80 protsendi ulatuses Lätis paiknevat ettevõtet Go Travel Cassandra Riga, millel on 11 reisibürooga kett.
Lisaks kuulub Go Groupi koosseisu GoBus, mis ühendab turismifirmade ja raudteefirma kõrval ka enamikku Eestis veel hiljaaegu iseseisvalt tegutsenud bussiettevõtteid.
Firma teenindada on nii linnasisesed liinid (näiteks sõidavad Tartu linnaliine varasema Connexi asemel nüüd Go bussid) kui ka maaliinid. Maakondlikest liinidest tegutsevad Go bussid Tartumaal, Valgamaal, Põlvamaal, Pärnumaal, Hiiumaal, Saaremaal, Läänemaal ja Lääne-Virumaal.
Lisaks sõidavad Go bussid maakondadevahelistel kaugliinidel.
Go Groupi üks omanikke Tiit Pruuli põhjendas soovimatust oma energiat lähiaastatel börsile mõtlemisele raisata sellega, et kasulikum on olemasolevad ettevõtted senisest efektiivsemalt tööle rakendada.
Pea aasta tagasi tõi Hansapanga toonane juht Indrek Neivelt ühel seminaril börsilolemise plussina välja aga just argumendi, et sealt saab kõige parema tagasiside ettevõtte efektiivsuse kohta. Börsiettevõtete juhid on sunnitud pidevalt kohtuma analüütikute, investorite ja ajakirjanikega, kelle kaudu nad saavad tagasisidet oma tegevuse kohta. Iga vähegi oluline otsus käib läbi avalikkuse kadalipu.
Muidugi, kõigi Eesti börsiettevõtete kohta see päris ei käi. Meil on terve ridataolisi börsiettevõtteid, mida analüütikud ei kata ning on ka börsiettevõtete juhte, kes ajakirjanikega põhimõtteliselt ei suhtle. Lisaks investorite-analüütikute arvamustele on tegelikult kõige paremaks tagasisideks ettevõtte tegevusele aktsia hind.
Samas olen ma nõus, et Go Groupil on börsile veel vara mõelda. Ilmselt on ettevõtte struktuur veel toores ning tegevusvaldkonnad liiga laialivalguvad. Ka ei tea me veel suurt midagi grupi majandustulemustest ning nende dünaamikast.
Tõenäoliselt oleks taolise struktuuriga ettevõtte aktsiad siiski küllaltki turvaline investeering. Turism on oma olemuselt välismõjutustele väga tundlik majandusharu, mis sõltub nii regiooni majanduskasvust kui ka paljudest välisteguritest nagu linnugripp, siberi katk või terrorirünnakud.
Turismiriski tasakaalustaksid transporditeenused, mille tellijaks on omavalitsused. Olgu majanduskasv kiirem, aeglasem või hoopis negatiivne, kohalik transport peab ikka toimima. Aga see tähendab kindlat kliendibaasi ehk teisisõnu, kindlustatud rahavoogusid ettevõttele, mis loob kahtlemata turvatunde ka investorile.
Kümne aasta pärast võiks Go Grupp börsile minna küll ning selle ettevõtte aktsia võiks olla populaarne investorite hulgas, kes elavad väljaspool Tallinna.
Go Group tahab elavamaks muuta ka rongiliiklust Eesti ja Venemaa vahel. Eesmärgiks on taastada veel sellel aastal rongiühendus Tallinna ja Sankt Peterburgi vahel. Umbes seitsmetunnise, päevasel ajal liikuva rongi sõiduplaan on Venemaa Oktoobriraudteega juba kokku lepitud. Loodame väga, et ka Eesti Raudtee leiab sellele reisirongile oma kaubarongide vahel sobiliku sõidugraafiku.
GoRail teenindab hetkel rahvusvahelisi reisijaid Tallinn-Moskva rongiliinil.
Hetkel kuum