Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laen ja liising on tööstusettevõtte kõige paindlikumad rahastamise allikad
Finantseerimistoodete valik on kirju: seadmeliising või investeerimislaen, kinnisvaraliising või -kapitalirent, laofinantseerimine või käibekapitalilaen ettevõtte laovarude täiendamiseks.
Toote valik sõltub sellest, millele pank oma tegevuses rõhku paneb ja kui head spetsialistid on ühes või teises pangas tööl. Valik puudutab nii tegutsevaid kui ka tegevust alustavaid ettevõtteid. Üldiselt püüab pank ettevõtetele pakkuda laenu- ja liisingutooteid ühe ja sama kliendihalduri kaudu.
Kõige selgem erinevus laenul ja liisingul on omandisuhe - laenuga soetatud vara on ettevõtte oma, mis tahes liisinguvara on kuni viimase väljamakseni liisingufirma oma. Järgmiste valikutena tulevad küsimuse alla sissemaksed (omafinantseering), tähtajad, intressitasemed, lepingutasud, taotluseks vajalik dokumentatsioon jne.
Näiteks metallitootmist alustaval ettevõttel on plaan soetada täisautomaatne CNC-treipink. Põhimõtteliselt on seadme ostuks sobilik liising (investeerimisliising), kuid kuna tegemist on spetsiifilise seadmega, on see liisingufirmale teatav probleem. Kuigi alustava ettevõte äriplaan on hea, keskendub liisingufirma pakkumist tehes oma riskide maandamisele: esmane sissemakse 30-50%, tavalisest lühem tähtaeg, seadme müüjale kogu liisinguperioodi kattev tagasiostu kohustus. Hea on, kui ei teki küsimusi lisatagatiste vms osas.
Juba pikka aega selles valdkonnas töötava ettevõtte puhul on sissemakse 20-30%, tähtaeg maksimaalne ja ära võib jääda tagasiostu kohustus. Alternatiivina võib sama ettevõte finantseerida seadme ostu laenu (investeerimislaenu) abil. See on võimalik näiteks siis, kui ettevõttel on olemas, osaliselt või täielikult vaba, panga kasuks seatud tagatis. Sellisel juhul on panga peamiseks ülesandeks kontrollida laenu sihipärast kasutamist. Alustaval firmal sellised võimalused puuduvad.
Ettevõtte tegevuseks vajaliku kinnisvara soetamist püütakse tavaliselt finantseerida investeerimislaenuga. Arvestada tuleb sellega, et pikaajaline laen tähendab pankade jaoks kuni kümmet aastat ja tihti eeldatakse, et vara tasuvusaeg on lühem. Seega pole mõtet raha küsida 15 aastaks. Likviidseid lao- ja bürooruume on aga võimalik alternatiivina soetada pikaajalise kapitalirendiga (investeerimisliising). q
Autor: Uku Tammaru