Peugeot 307 on odav pidada

Vaikus on esimene mulje, mis uuest Peugeot 307st Aafrika kuumuses toimunud testisõidul tekib. Liialduseta võib tuua kõrvale terve rea keskklassi autosid, mis on oluliselt lärmakamad kui kõnealune väike-keskklassi auto.

Proovisõiduks olnud kolm mootorivarianti, 1,6- ja 2,0-liitrised bensiinimootorid ning 2,0-liitrine HDI turbodiisel töötavad laitmatult. Vaid üle

40 kraadi ulatuv kuumus ja Atlase mäestiku kõrgusest tulenev hõre õhk panevad vabalt hingavad bensiinimootorid ägisema, erilist vahet 1,6- ja 2,0-liitristel tunda ei ole. Mõlemal peab hoidma pedaali üsna vastu põrandat, ehkki ühel on kapoti all 110, teisel 138 hobujõudu. Sestap jätab Maroko kliimas sõitmisel parima elamuse hoopis diiselmootor, mille turbo õhu hõreduse kompenseerib.

Eesti teedel 1,6-liitrise bensiinimootoriga kulgedes mingeid anomaaliaid ei koge ja mootor suudab pakkuda piisavat kiirendust ka möödasõitudel.

Auto vedrustu-se, varustuse, sõidumugavuse ja kõige ülejäänu kohta võib öelda: kaua tehtud, kaunikene. On ju 307 Prantsuse autotootja võtmemudel ja midagi juhuslikku selle juurest ei leia. Lisavarustusega kaasnev kaaluvahe on kompenseeritud plastiku ja kergmetalliga.

Auto salongist leiab käepäraseid laekaid nii ustest, armatuurist kui ka istmete alt, isegi konditsioneer on paigutatud nõnda, et see möödaminnes ka kindalaeka jahedaks puhub.

Jama on vaid esitule pirnide vahetamisega, mis tänu tule ees asuvale aknapesuvedeliku topsiku täitmise kaelale on ebamugavaks tehtud.