Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Poliitilised pinged toetavad nafta hinda
Toornafta hind läks eile tõusule pärast seda, kui Iraan lubas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide korral vaadata üle oma lepingud välismaiste nafta ja gaasikompaniidega. Nafta hind tõusis üleeile 3 protsenti, eile kella 15.30ks veel 0,6 protsenti ning maksis 62,75 dollarit barrelilt. See on kõrgeim tase 6. märtsist saati.
"Kui vaja, vaatab Iraan üle oma lepingud teiste riikidega," ütles riigi naftaminister Kazem Vaziri-Hamaneh.
"Me peame olema valmis võimalikeks sanktsioonideks Iraani vastu," ütles Bloombergile Sucden U.K maakler Robert Montefusco. "Ja me peame olema kindlad, et tootmine Nigeerias taastub."
ÜRO võib kehtestada Iraani suhtes sanktsioonid, kui viimane keeldub peatamast oma tuumaprogrammi. Iraani president Mahmoud Ahmadinejad on lükanud tagasi ÜRO nõudmised ja ütleb, et tema riigil on õigus aatomienergiale.
USA leiab aga, et Iraani tuumaprogramm võimaldab tuumarelva loomist, ja ka Euroopa Liidu arvates on Iraani tuumaprogramm mõeldud enamaks kui rahumeelne kasutamine.
Eile päevasiseselt musta kulla hindkorraks ka langes. See toimus pärast seda, kui Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) alandas oma naftanõudluse prognoosi. IEA alandas naftanõudluse prognoosi 340 000 barreli võrra päevas ja nüüd ennustatakse maailma päevaseks tarbimismahuks 84,74 miljonit barrelit.