Turismitalu paneb põhjapõdrad saani ette

Nimelt toodi kuu aega tagasi jõuluvanade kodukohast Soomemaalt Rovaniemist Eestisse kaks paari põhjapõtru, kellest üks paar jookseb ringi Ööbikuorus asuva Tindioru turismitalu õunapuuaias. Veendunud, et aedikusse astunud võõral maiust pole, sebivad sõbraliku olekuga põdrad peremehe Alar Johansoni ümber ning noolivad põdrasammalt. "Sammal on põhjapõdrale magustoiduks, põhitoit on ikka hein ja veise jõusööt," selgitab Johanson ja lisab, et põdrad on suhteliselt väikese söömaga.

Johansoni sõnul tuli emase ja isase põhjapõdra eest välja käia kokku ligi 16 000 krooni ning teist sama palju kulus veterinaarnõuete täitmisele ning loomade Eestisse transportimisele. Põdrad on hetkel ilma uhkete sarvedeta, sest enne pikka autosõitu tuli need maha lõigata. Sarved kasvavad põtradele taas paari kuu pärast. Kuu aja pärast peaks tiine emapõder sünnitama ka vasika.

Johansoni kinnitusel kavatseb ta enne järgmist talve tuua Lapimaalt veel kolm põdrapulli, et moodustada neljane rakend ning hakata lustisõitu pakkuma. Ajastatus pole halb, sest Rõuge vald plaanib eeloleval talvel avada Ööbikuorus jõulumaa. "Kui põdrarakendist nõutud teenust ei saa, jäävad põhjapõdrad turismitallu rahvale näitamiseks," räägib Johanson.

Praegu saavad turistid Tindioru talus uudistada lisaks põhjapõtradele nelja jaanalindu, keda kasvatab Alar Johansoni isa, Võru abilinnapea Jüri Johanson. Alar Johansoni onu Jaak Johanson pakub suvel forellipüüki. Tindioru talu maadel asuvad ka Ööbikuoru tuntumad vaatamisväärsused vesioinad, millest vanima konstrueeris ja ehitas 1939. aastal Alar Johansoni vanaisa.

Rõuge vallavanema Kalvi Kõva sõnul on Ööbikuorus kõik eeldused selleks, et avada seal selle aasta talvel jõulumaa. "Pingutame selle nimel, et turist tuleks Rõugesse ka talvel," lausus Kõva. "Kui lisaks Ööbikuoru kaunile loodusele pakutakse lisaatraktsioone, võidavad sellest kõik." Kõva andmeil külastab Rõuget aastas üle poolesaja tuhande inimese.

Teine Eestisse toodud põhjapõdrapaar on leidnud endale uue kodu Elistvere loomapargis. "Soetasime põhjapõdrapaari, sest meie endine asukas, isane põhjapõder suri sügisel," ütles Elistvere loomapargi perenaine Asta Sarv. "Rahalised võimalused ei luba meil põhjapõtru juurde osta, kuid loodame, et jõuluvana saanisõitu suudab pakkuda ka olemasolev isapõder."

Esimene katse hakata Eestis pakkuma põhjapõdrarakendiga sõitu luhtus kolm-neli aastat tagasi, sest hundid murdsid Viljandimaa meeste toodud põhjapõdra.

Tegelikult on põhjapõtru kasutatud Eesti aladel juba sajandeid tagasi. Sellele viitab näiteks Tartu rae 17. sajandi lõpust pärit korraldus, mis keelas põhjapõdrarakenditega sõitmise. "Keelu põhjuseks oli see, et hobustel ratsutavad korravalvurid ei saanud lumel tunduvalt kiiremini silkavaid põtru kätte ning saanis kihutavad paharetid jäid tabamatuks," muigab Alar Johanson.