Suurtoetusi saav poliitik viriseb edasi

Kristina Traks 17. märts 2006, 00:00

"Arvatakse, et põllumehed elavad nüüd väga hästi, sest toetused on ju nii palju kasvanud," ütleb Eesti ühe enim toetust saanud põllumajandusfirma Tartu Agro juht Aavo Mölder. "See ei ole nii."

Kunagine põllumajandusminister, tänane rahvaliitlane Mölder koos teiste maapoliitikutega maalib juba aastaid põllumajandusest erakordselt tumedates toonides pilti. Ei ole aidanud viimaste aastate sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvad eurotoetused ega asjaolu, et põllumajandusäri on täna kohati rentaablim kui kinnisvaraarendus.

Kiirülevaatest Mölderi enda juhitavasse põllumajandusfirmasse Tartu Agro selgub, et firma käive kasvas eelmisel aastal ligi 20 protsenti ning palku tõsteti töötajatel lausa 17 protsendi võrra.

"Eelmine aasta oli viljasaagi poolest väga hea aasta, ma teist nii head aastat ei mäletagi," räägib Mölder, kes on ka Eesti põllumeeste esindusorganisatsiooni Põllumajandus-Kaubanduskoja juht ning püsiosaleja kõikvõimalikel põllumajandusega seotud lobitööüritustel. Rõõmu heast aastast rikkunud aga ära viljahindade langus.

"Ega ma ei taha viriseda, kuid tõesti tundub, et ilma toetusteta nagu ei saagi. Mis on piinlik," lisab Mölder. Viimase viie aasta jooksul on Mölderi juhitav Tartu Agro saanud toetusi ligi 28 miljonit krooni.

Nagu Möldergi on ka ülejäänud põllumajandusfirmade juhid-maapoliitikud kirjeldanud Eesti põllumajandust enamasti ikka mustades värvides.

"Kuidas meie põllumees võrratult väiksemate toetuste kiuste naabritega ühisel euroturul rinda pistes üldse ellu jääb," muretses endine põllumajandusminister, nüüdne riigikogu liige ja suurima põllutoetuste saajate hulka kuuluva OÜ Estonia osanik Jaanus Marrandi 2004. aasta lõpus Maalehes.

Samal aastal kirjeldas toonane põllumajandusminister ning Kaiu LT üks omanikke Tiit Tammsaar põllumajandusülikoolis peetud kõnes, kuidas Eesti põllumajandus seisab silmitsi selle laastava kahjuga, mida iseseisvumisjärgne ultraliberaalne vabamajandus on meile toonud.

Nüüd leiab Tammsaar, et paljukirutud liberalism ei ole siiski suutnud põllumajandust päris maatasa teha ja seda tänu eurotoetustele.

Tammsaare enda firmal Kaiu LT läheb samuti tegelikult hästi. Eelmisel aastal teeninud ettevõte 3 miljonit krooni kasumit ning dividende on sellest plaanis võtta samuti nagu ka juba 2004. aasta kasumist.

Umbes pool kasumist tuli Tammsaare sõnul eurotoetustest. "Mullu oli hea piima-aasta, ent näe, nüüd on hind juba 20 sendi võrra kukkunud," leiab endine minister siiski ka kurtmiseks põhjust. Viie viimase aastaga on Kaiu LT saanud erinevaid põllumajandustoetusi 10 miljonit krooni.

Niiditõmbaja Eesti põllumajanduspoliitikas ja üks ASi Perevara omanikke Urmas Ingver on aga hoopiski pahane selle peale, et riigi poolt antud lubadus kinni maksta põllumeestele vahe, mis ELi maksimaalsest toetusest puudu jääb, on täitmata.

"Ei saa küll öelda, et kerge on. Sellist roosamannat, nagu oodati, pole ka tulnud," lisab Ingver, kelle Perevara on viimase viie aastaga saanud 25 miljonit krooni toetusi. "Euroopa Liidust raha saab, kuid rahaga kaasneb ka palju kohustusi."

Kahe silma vahele on põllumajanduse rääkivatel peadel aga jäänud asjaolu, et pärast Eesti ELiga liitumist töötavad selle valdkonna ettevõtted kasumlikkusega, millega vast vaid kinnisvaraarendus suudab võistelda. Ning see on võimalik tänu hiiglaslikele eurotoetustele ja kõige rasvasema koore eurotoetustest võtavad just põllumajanduspoliitikute poolt juhitud suurfirmad.

50 suurema põllumajandustoetuse saaja keskmine puhasrentaablus oli 2004. aastal 22 protsenti, mis tõestab kujukalt, et eurotoetuste eesmärk - võimaldada põllumehele stabiilne sissetulek - ongi saavutatud.

Viiekümne suurema toetusesaaja hulgas aga leidub ka selliseid põllufirmasid, kelle rentaablus on võrreldav kinnisvaraarendusest saadava tootlikkusega - näiteks põllumajandusfirma OÜ Kirbla kasumlikkus oli 59 protsenti ja OÜ Haage Agrol 50 protsenti.

Kuigi juba 2004. aastast said põllumajandusfirmad "uue hingamise" ning varasemate aastatega võrreldes kümnekordistunud põllumajandustoetused joonistasid ettevõtetele vägevad kasumid, arvutasid põllumehed sama aasta lõpuks ikkagi välja 200 miljoni kroonise ikalduse.

Nimelt olnud suvel väga ebasoodsad tingimused põlluviljade kasvatamiseks ja ikaldushüvitis olla ülivajalik. Ikaldustoetus oli ka üks Rahvaliidu nõudmisi Andrus Ansipi juhitud koalitsioonile.

Tõsi, 200 miljoni kroonine ikaldustoetus kärbiti valitsuses siiski 30 miljoni krooniseks looduskahjuks. Raha küsisid Põllumajanduse Registrite- ja Informatsiooniametist (PRIA) selle ikalduse katteks lõpuks vaid 51 põllumeest.

Kuigi põllumeestest poliitikute jutust kumab ikka tugevaid pessimisminoote, on põllumajandusministeeriumi ametnike sõnavarast kadunud varem nii populaarne Eesti põllumajandust kirjeldanud väljend "tulupuudujääk".

"Eurotoetustega peaks see tulupuudujääk nüüd kaduma või juba ongi kadunud," on põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai kindel. "Kes praegu viriseb, et toetusi on ikka vähe, see võiks mõelda, kas meie põllumajandus oleks praegusel tasemel ilma eurotoetusteta."

Paari viimase kuuga laekus PRIAsse 700 vaiet põllumeestelt, kellelt PRIA nõuab tagasi keskkonnatoetusi.

"No vaadake ise neid pilte, see ei ole ju karjamaa - see on mets. Võib-olla herefordidel meeldib selles võsas rabistada, aga ega see sellepärast veel karjamaa pole," näitab PRIA asedirektor Ahti Bleive pilte maa-aladest, mida põllumehed on PRIAs deklareerinud kui karjamaid ning mille eest neile keskkonnatoetusi maksti. "Üldlevinud eksiarvamus on see, et kui oma maa ära deklareerida, siis saab sellele automaatselt toetusi."

"Suur raha on inimesed tülli ajanud," ütleb PRIA peadirektor Mati Kermas tohutut vaiete hulka kommenteerides. Lähemate kuude jooksul on aga tulemas veel tagasinõudeid põllumeestele, kelle puhul PRIA on avastanud, et nad keskkonnatoetusi saades võetud kohustusi pole täitnud. Jutt käib sadadest tagasinõuetest ja miljonitest kroonidest.

OÜ Halinga ja OÜ Agroland Syd juhi Raul Peetsoniga kohtudes ununeb, et tegemist on põllumehega, kel oleks Eestis levinud malli järgi justkui kohustus pidevalt kurta, kui väga halvasti läheb põllumajandusel.

Peetson räägib õhinal ja uhkusega, kuidas OÜ Halinga on viimaste aastatega laienenud. "Viis aastat tagasi ostsime ASi Agroland Syd, endise ASi Edda Wildenau, mis oli maksuvõlgade poolest Ookeani järel vist lausa teisel kohal," räägib Peetson.

2003. aastal osteti taas rootslaste käest OÜ Koonga Farmer piimatootmine ja eelmisel aastal Soome omanikelt ASi Vahenurme Agro piimatootmine. Nende ostude järel kuuluvad OÜd Halinga ja Agroland Syd Eesti suuremate piimatootjate hulka, kelle farmides on 1300 lüpsilehma ja üldse kokku 2600 looma. Kahe ettevõte käive eelmisel aastal oli 36 miljonit krooni ning loomulikult teeniti ka kasumit. Viimase viie aastaga on Halinga ja Agroland Syd PRIA andmetel kokku saanud erinevaid põllumajandustoetusi 20 miljonit krooni.

Tänu eurotoetustele on muretsetud näiteks hulk uusi traktoreid või ka piimabaari moodi vasikate jootmissüsteem. Tõsi, farmid on veel kõik veneaegsed ning asuvad mööda Halinga valda laiali, nii et nende vahel Nissani maasturiga ringi sõeludes kulutab Peetson tubli tüki igast tööpäevast. Kuid uue farmi, kuhu kõik 1300 lüpsilehma mahuks, plaan on firmajuhil paberil ning investeeringukavagi juba tehtud. Umbes 50 miljonit krooni maksev hoone peaks käiku minema 2008. aasta lõpust. Sellest ei tulevat küll farmi, mille kohta saaks kasutada väljendeid "kõige suurem", "kõige kallim" või "kõige moodsam", küll aga fraasi "majanduslikult kõige mõttekam".

"Minu jaoks on põllumajandus täiesti tavaline majandusvaldkond oma äririskidega nagu näiteks ilm," ütleb Peetson. "Kahjuks aga on põllumajandustegelased oma pideva halamisega selle valdkonna maine nii ära rikkunud, et noored ei taha põllumajandusega tegeleda, pidades seda perspektiivituks alaks. Põllumajandus on siiski midagi muud, kui vaid ullikeste pärusmaa, kus kevadel saab külvitoetust ja sügisel ikalduse kompensatsiooni."

Ligi tuhande veisega majandava ASi Krootuse Agro kontor Põlvamaal Kõlleste vallas on tagasihoidlik nurgake külapoega samas majas.

"Ei noh, mul pole siin midagi uhkustada," rehmab juhatuse esimees Ülo Tammeorg, kui avaldame soovi külla tulla. Ettevõtte neli lauta on veneaegsed, kuid seda suuremad on Tammeoru unistused. Esimesed sammud on ELi toel juba teoks saanud.

"Kolmel aastal, 2002-2004, oleme investeeringutoetusi saanud 2,9 miljoni krooni eest," arvestab Tammeorg kokku. Lisaks otsetoetused. Enamasti kulus raha masinate ja seadmete ostuks. 2005. aastal tuli aga leppida vaid otsetoetustega ja sõnnikumajanduse meetmega - kokku 3,6 miljonit krooni.

Toetused annavad ligikaudu neljandiku Krootuse Agro käibest ja kasumgi kujuneb umbes sama suureks, kui EList saadud raha. "Otsetoetused ju selleks mõeldud ongi, et põllumees ka kasumit teenida saaks," selgitab Tammeorg ja lisab, et kallid masinad ostetakse ikka ettevõtte enda raha eest, investeeringutoetused laekuvad alles hiljem.

Nüüd, kui vanad masinad suures osas välja vahetatud, ootab Tammeorg pikisilmi 2007. aastat, mil avanevad uued ELi investeerimisrahad. Nimelt soovib mees ehitada Kõlleste valda Soomes nähtud lüpsirobotitega varustatud lauda. "Uut lüpsilauta on nagunii vaja. Kui juba teha, siis võiks ju moodsa tehnoloogiaga ehitada."

Nii ongi 2006. aasta plaanid konkreetsed - osta kaks traktorit ja üks niiduk ning teha valmis lauda projekt. Et 2007. aasta alguses olla esimeste seas PRIA ukse taga. Kogemused on Tammeorule õpetanud, et kõigile raha ei jätku. Sellise lauda valmimiseks tuleb aga arvestada mõnekümne miljoniga. Kõike muidugi EList ei saa, peab juurde laenama.

Eesti põllumajandusel läheb aga Tammeoru hinnangul päris hästi. "Vaadake kas või, millised masinad põldudel ringi sõidavad."

Virisejaid ta ei mõista: "Mida sa ikka nutad. Kõik aastad ei saagi õnnestuda. Kui sa oled ikka selle ameti peale läinud, siis pead sellega ka arvestama."

1998. aastast Eestis farme pidav Iirimaa ärimees Neil McDermott on viie aasta jooksul oma ettevõtmistele saanud ligi 9 miljonit krooni, kuid ettevõtmised kiratsevad.

Nii näiteks näitas tema Ida-Virumaal teravilja kasvatav OÜ Saka Era 2004. aastal mingit tegevust üldse vaid tänu ELi rahale - ettevõtte netokäive oli 4 miljonit krooni, toetusi lisandus 3 miljoni eest. Kasumit teenis ettevõtmine vaid 30 000 krooni.

Iirlase teisel firmal, veisekasvatusele pühendunud OÜ-l Eesti Era läheb paremini, 2004. aastal teeniti ligi kaks miljonit krooni kasumit. Samas on ettevõtte tütar Kabala Agro tegevuse peatanud, teine tütarfirma Kehra Agro on 1. märtsi seisuga riigi ees võlglane 198 000 krooniga, maksuvõlg on üleval juba 2002. aasta algusest. Sellest hoolimata sai firma mullu ligi pool miljonit krooni ELi toetusi.

Kui Äripäev uurima asus, mida PRIA raha eest soetatud on, keelas McDermott tegevjuhil intervjuud anda, vastates küsimustele ise meili teel.

"Kui ma 1998 siia investeerima hakkasin, tundus see hea äriideena," kirjutas Dublinis kinnisvaraarendusega tegelev McDermott. "Aga tulemustega ma tõepoolest praegu rahul ei ole. Ma ei ole siit veel kordagi tulu saanud."

ELi toetuste osas nentis McDermott, et ilma selle rahata ei oleks põllumajandusel üldse mõtet. Tema toetusraha läinud kahjumi kompenseerimiseks.

McDermott arvab siiski, et head ajad on Eesti põllumajanduses alles ees, farme ta maha müüa ei kavatse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:50
Otsi:

Ava täpsem otsing