Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Toomas müüs Norma maha
8. veebruaril müüs Toomas maha oma viimased 650 Norma aktsiat hinnaga 99,67 krooni tükk. Ettevõtte 2005. aasta majandustulemused näitasid järjekordselt firma kasumlikkuse langust. Lisaks ei aita vähenevat rentaablust kompenseerida ka käive, mis seisab suhteliselt paigal. Ning mis peamine - viimased kaks ja pool aastat paigaltammunud väärtpaber on hakanud samuti odavnema.
Ausalt öelda tahtis Toomas Norma aktsiaid juba ammu rahaks teha.
21. aprillil 2004. pani ta oma 1300 aktsiat hinnaga 110,15 krooni müüki, kuid tol päeval õnnestus Toomasel soovitud hinnaga müüa vaid pooled aktsiatest (toona sai Toomas väärtpaberi eest 110,15 krooni). Järgmistel päevadel oli aktsia hind juba madalamal ja nii tal aktsiaid kätte jäidki.
19. jaanuaril ostis Toomas endale sada vasetootja Southern Copper aktsiat, hinnaga 71,40 dollarit tükk. Tegemist on maailma suuruselt viienda vasetootjaga, mille kaevandused asuvad Peruus ja Mehhikos. Lisaks kuulub firmale kolm metallurgiakompleksi, mis teeb tast täielikult integreeritud vasetootja. Vähemal määral kaevandab Southern molübdeeni, tsinki ja väärismetalle.
Firma on äärmiselt tundlik vase hinnaliikumise suhtes. 2005. aasta majandustulemuste põhjal mõjutab vaid 10dollarine metallitonni hinnamuutus ettevõtte tegevuskasumit 6,9 miljoni dollari võrra.
Southerni aktsia oli Toomase arvates suhteliselt atraktiivselt hinnatud. Aktsia P/E (hinna/tulu) suhe kõikus 7-8 juures. Vasetootja puhaskasumi rentaablus hüppas möödunud aasta viimases kvartalis ligi 36 protsendini ja omakapitali tootlikkus ulatub samuti üle 30 protsendi. Tugeva rahatootjana maksab Southern ka väga hästi dividende. Esimesed kvartalidividendid (2,75 dollarit aktsia kohta = üle 3 protsendi aktsia hinnast!) on Toomas juba kätte saanud.
Madalad finantssuhtarvud näitavad Toomase meelest investorite usku, et vase hind peab praeguselt kõrgelt tasemelt alla tulema. Samas loodab Toomas, et nõudlus vase järele (eriti Hiinast ja miks mitte ka USAst) püsib tugev ja tootmisvõimsusi ei suudeta maailmas niivõrd palju tõsta, et vase hind märkimisväärselt langeks.
Firma majandustulemused jäävad kindlasti kõikuvaks. Kui näiteks paljudel firmadel on enam vähem täpselt teada, palju nad oma toote või teenuse eest aasta-paari pärast raha saavad (hea näide on Tallinna Vesi), siis vask võib aasta pärast maksta vabalt 30% praegusest rohkem või vähem. Lisaks pole Ladina ja Kesk-Ameerika usaldusväärsus välisinvestorite silmis väga kõrge.
Tegemist on seetõttu ehk Toomase kõige spekulatiivseima investeeringuga, kuid investori pika investeerimishorisondi tõttu võib riskida.