Uus kodu Pirital

Teet Reier 17. märts 2006, 00:00

Milline on aga uute arenduspiirkondade elukeskkond, kuidas on lood infrastruktuuri ja liikluskorraldusega, milline on majade planeering ja kruntide haljastus? Vähemalt osale neist küsimustest üritame vastust saada, vaadeldes kodurubriigis kord kuus uusi arendusprojekte, asugu nad siis Tallinnas, Tartus või mujal Eestis.

Ilmselt vähesed teavad, et kusagil Pirita tagumises servas Padriku teel, piiratuna juba väljakujunenud eramupiirkondadest, asub TTP ASi arendatav kortermajade linnak Kodu Pirital.

Piirkonna arendaja TTP ASi juhataja Peeter Puusepa sõnul võib viimaste kavandatud elamute valmimiseni kuluda veel paar aastat. "Alustades Pirita-poolsest servast on ehitus nihkunud sammhaaval tahapoole," selgitab ta. "Hooned on valminud rühmiti, seda eelkõige selle pärast, et ehitustöödega vähem häirida neid, kes hoonetesse juba sisse kolinud on."

TTP on olnud kogu linnaku arendaja alates detailplaneeringust ja lõpetades haljastusega. "Meie eesmärgiks on ühtse ja hästi toimiva elukeskkonna teke," selgitab Puusepp. "Selle nimel oleme rohkem pööranud tähelepanu ka lõpptulemusele ehk siis haljastusele ja kulutanud sinna suuremaid summasid kui algselt planeeritud."

Nii on näiteks majaesised teed kaetud murukiviga, mis eemalt vaadates jätab mulje murule pargitud autodest. "Kunagi asus samal territooriumil Mähe aiand ja kogu ala nägi välja tõelise prügimäena," räägib Puusepp.

Uues arenduspiirkonnas korteri ostnud Jüri Metsa sõnul ei ole erilist põhjust elukeskkonna üle nuriseda. "Vahel küll häirivad sinistes töötunkedes ringi sebivad ehitusmehed," lausub ta. "Aga arusaadav, see on mööduv nähe, kui projekt paari aasta pärast valmis saab. Hommikusel tipptunnil võib olla ka ummikuid kesklinna poole liikumisel, aga selle vältimiseks on võimalik kasutada teist teed, minna Lasnamäe kanali kaudu."

Metsa sõnul näitab arendaja suhtumist ka see, et lõppviimistluse ehk siis haljastuse pealt kokku pole püütud hoida. "Arvatavalt võtab see aega kuni kolm aastat, kui ka haljastus paika ja kasvuhoo kätte saab," lausub ta. "Rohelist tunnet suurendab ka see, et haljastus ei piirdu muru ja elupuuhekiga, vaid hoonete vahele istutatakse suuremaid lehtpuid."

Kuigi korterite planeering ja viimistlus tundub Metsale igati ajakohane, eelistas ta oma elamise kujundada korterikarbist alates ise. "Üldiselt aga tundub, et ehitustempol ja kvaliteedil hoitakse arendaja poolt silm peal," selgitab ta. "Kohe kui karp valmis saab, pannakse peale korralik katusekate ja hakatakse hoonet puhuritega kütma, et niiskus konstruktsioonidest välja kuivaks."

Ostuhuvilisi on mitmeid, tänase seisuga võib öelda, et Kodu Pirital arendus müüb ennast juba ise. See tähendab, et juba korteri ostnud inimesed kutsuvad sinna ka oma sugulasi, tuttavaid ja sõpru.

Siin on abiks juba esimeste majarühmade valmimisega kujunema hakanud elukeskkond ja teadmine, et kui kogu kavandatav ala hoonestatud saab, on tegemist väljakujunenud ja turvalise elukohaga. Pole muret, et tühjale kõrvalkrundile kerkib suurem hoone, mis päikesevalgust varjutama hakkab.

Kuna kortermaju piiravad mitmest küljest eramud, alustati seal majade ehitust madalamalt ehk siis kahekordsetest elamutest, et mitte varjata täiesti eramute vaadet.

Samuti on majad ise privaatselt vähese korterite hulgaga (olenevalt majast 7-12 korterit).

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:50
Otsi:

Ava täpsem otsing