Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eestist viiakse Venemaale olematut lõhet

Liis Kängsepp 20. märts 2006, 00:00

Tolliameti statistika kohaselt on Eesti päritolu lõhe eksport Venemaale sel aastal kasvanud. Kui mullu esimese kahe kuuga ei eksporditud Venemaale mitte ühtegi kilo Eesti päritolu jahutatud lõhet, siis tänavu jaanuaris-veebruaris on sellist kala üle Vene piiri läinud 117 tonni.

Tolliameti osakonnajuhi Heli Tariku sõnul võib üks põhjusi, miks kalale on märgitud Eesti päritolu, olla see, et kala on püüdnud Eesti lipu all sõitev laev rahvusvahelistes vetes.

Kalatöötleja ASi Spratfil juhataja Peeter Loim oli tolliameti versiooni kuuldes pisut üllatunud. "Ma olen 36 aastat kalanduses töötanud, siiani pole õnnestunud ühtegi lõhet näha ega kuulda, mis oleks Eesti oma," sõnas Loim.

Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja asetäitja Merje Frey sõnul jääb Eesti päritolu laevade püügivõrku aastas lõhet umbes 7-8 tonni. Sadu tonne lõhet pole Frey sõnul Eesti kalalaeval võimalik püüda, kuna meie kvoot on aastaks umbes 16 tonni. Väljaviidud kala ei saa olla pärit ka kasvandustest, kuna kasvatatakse meil peamiselt hoopis forelli.

"Tänavu on kutselise kaluri kalapüügi loa alusel jaanuaris-veebruaris püütud 325 kilo lõhet," lausus Frey, kelle sõnul on tolliameti numbreid vaadates transiidikahtlus täiesti olemas. Frey selgitas, et Eesti võib lõhet püüda ainult Läänemerest ning Norra vetes kalapüüdmine on meile keelatud. "Ükski riik ei lase oma varudesse püüdma. Meie ka ei lase lätlasi kilu püüdma."

Kuna jahutatud Norra lõhet ei tohi jaanuarist alates enam Venemaale viia, kahtlustavad Eesti ettevõtteid kala smugeldamises Venemaale nii Norra ajakirjanikud kui ka Vene toidujärelevalve.

Venemaa põllumajandusministeeriumist ja Rosselhoznadzorist ei õnnestunud möödunud nädalal ligi tosinale kõnele vastust saada.

Eesti üks suuremaid Norra lõhe importijaid, ASi M.V.Wool juht Mati Vetevool on võimalikust smugeldamisest rääkides kidakeelne. "Eks ausaid kaupmehi häirib see ikka, see on ju vana asi," avaldas ta suhtumist smugeldajatesse. "Aga ega me ei tea ju täpselt, kes ja mismoodi ebaaus on."

Spratfili juhataja Peeter Loim kalasmugeldamisest kuulnud ei ole. "Kõik võib muidugi olla," tunnistas Loim. "Eeldan siiski, et ükski korralik firma seda ei tee," viitas Loim sellele, et võimalikud smugeldajad on kuuluvad n-ö musta struktuuri.

Värskeid ja külmutatud kalatooteid tootva ASi Beetak hinnangul võib Venemaal müügil olla hoopiski ülessulatatud lõhe - külmutatud Norra lõhe viimine riiki keelatud ei ole.

Norra kalaeksportijad ei välista kala smugeldamist Eesti kaudu Venemaale, kuid loodavad, et Norra lõhele tehtud kitsendused kaovad varsti.

"Kui keegi üritab sahkerdamisega meie arvel rikkaks saada, siis see ei ole hea," lausus Hofseth Investi juht Roger Hofseth. "Olen neid smugeldamise kuulujutte kuulnud ja pean selle toimumist reaalseks, kuid ma ei usu, et Norra eksportijad seda teevad."

Hästi ei suhtu smugeldamisesse ka Coast Seafoodi tegevjuht Sverre Soraa, kes kaupleb Eestis paari edasimüüjaga. "Samas on meil võimatu kontrollida, kuhu meie kala viiakse," sõnas Soraa.

Rahulikumalt suhtus võimalikku kalasahkerdamisesse Ole-Eirik Ler¸y, Halvard Ler¸y tegevjuht. "Norrast lõhe ostmine on täiesti legaalne tegevus ja ma pole mures, kus ja kuhu eestlased meilt ostetud kala müüvad," ütles Ler¸y, kelle jaoks näitab lõhe smugeldamine Venemaale pigem Norra kala edu - lõhest on saanud venelaste jaoks oluline kaup.

Norra ja Venemaa esindajad üritavad praegu aktiivselt probleemi lahendada. Ajaleht Novõje Izvestija kirjutas eelmisel nädalal, et oma abi tüli lahendamiseks on pakkunud isegi EL, kes soovib läbirääkimistel vahendajaks olla.

Seda põhjusel, et kui Moskva keeldub aktsepteerimast Norra ekspertiise, mis kinnitavad kala kvaliteeti, võib ohtu sattuda kogu ELi toiduainete eksport Venemaale.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:50
Otsi:

Ava täpsem otsing