Terrorism muutis vabakaubanduse olemust

Melvyn Krauss 20. märts 2006, 00:00

Terrorismiajastul tuleb vabakaubanduse mõiste uuesti määratleda. Vastasel juhul kaotab vabakaubanduse doktriin oma olulisuse.

Näib, et sõda terrorismiga paneb protektsionismi vohama. Mõned USA terrorismivastased on nii tugevalt immigrantide vastu meelestatud, et soovivad ehitada müüri piki kogu USA ja Mehhiko piiri. Avalikkuse hirm, et terroristid võivad saada olulist informatsiooni, oli ka peamiseks põhjuseks, miks kuut USA sadamat ei antud hallata Araabia firmale Dubai Ports World.

Vabakaubanduse pooldajad on jahmunud. Nad näevad selles märki sellest, et USA pühendumine avatud majandusele on kahanemas. Kuid kas soov tagada pärast 2001. aasta terrorirünnakuid riiklik julgeolek on siis tõesti "hullumeelsus"?

Ei, see ei tähenda protektsionismi suurenemist tavatähenduses. Mure riikliku julgeoleku pärast ei ole rumal. Nii nagu üks rahvas on huvitatud vaba ja avatud kaubanduse eeliste kasutamisest, on ta huvitatud ka oma kodanike kaitsmisest. Nende kahe asja tasakaalus hoidmine ongi eduka poliitika võtmeks.

USA president George W. Bush otsib tasakaalu immigratsiooniküsimuses, tehes ettepaneku piirata võõrtööliste sissepääsu seda täielikult keelamata. Tema ettepanek, mis jääb kuhugi USA-Mehhiko piirile müüri ehitamise ja piiride avamise vahele, on õige lähenemine, eeldusel, et võõrtöölised võivad olla maskeeritud terroristid. Loomulikult peab poliitika olema seda piiravam, mida suurem on terrorismioht piiril.

Võõrtööliste arvu vähenemise kompenseerimiseks on tõenäoline alltöövõtu suurenemine. Nii alltöövõtt kui võõrtöölised tähendavad tööjõuteenuse importimist, kuid alltöövõtu puhul jäävad töötajad oma koju. Soovitud teenuse pakkumine leiab aset välismaal (näiteks kaugturustus) või saadetakse tooted töötlemiseks välismaale ja imporditakse hiljem kodumaale. Alltöövõtt hoiab eemal terroristid ja ka muud välismaalased, kellele peab maksma kulukaid sotsiaaltoetusi ilma, et tuleks ohverdada globaliseerunud maailma eeliseid.

Bush tegi aga vea, kui toetas ettepanekut lasta Dubai ettevõttel juhtida kuut USA sadamat. Turvalisemas maailmas oleks see tehing muidugi tähelepanuta jäänud. Kuid praegusel hetkel kannab potentsiaalselt strateegilise informatsiooni andmine võõrastele ja võib-olla vaenulikele võõrastele endas selgeid julgeolekuriske. Isegi USA rannavalve ei suuda tagada kontrolli selle üle, et ettevõtte varasid ei kasutataks terroristlikel eesmärkidel. See juhtum näitab, et on vaja tasakaalustada riiklikud julgeolekuriskid efektiivsusest saadava kasumiga.

Eksperdid väitsid, et terroristide rünnaku tõenäosus Dubai ülevõtmise korral oleks olnud väike. Kui terroristide rünnakuga tekitatud kahju oleks samuti väike, siis polekski probleemi olnud. Viimane võib aga olla tohutu, kuna sadamaid peetakse üheks vähestest kanalitest, mille kaudu terroristid võiksid tuumarelvad USAsse tuua.

Seetõttu ei saa USA oma sadamate osas endale lubada vähimatki riski ning vabakaubanduse pooldajatel pole põhjust jahmuda. Tehingust keeldumine näitas pigem avaliku huvi kaitsmist selle sõna laiemas tähenduses. Ja see on protektsionismi vastand.

Copyright: Project Syndicate, 2006. www.project-syndicate.org

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 15:50
    Otsi:

    Ava täpsem otsing