IT-mess CeBIT- tulevikutehnoloogia sulandab kõik ühte

Sajad tuhanded tehnoloogiahuvilised kogunesid nagu iga-aastased kevadekuulutajad taas Saksamaale Hannoveri, kus peeti maailma suurimat IT-messi. Seekord küll linnulaulu ja kevadlillede asemel lumetormisel Saksamaal näidati traditsiooniliselt tehnoloogiat, mis lähemas tulevikus hakkab olema meie laudadel, taskutes, peas või naha all.

Tulevikuarvutite teemal inspiratsiooni ammutamiseks on tihti appi võetud ulmekirjandus ja -filmid. Seekordsel CeBITil võis fantaasiakirjandust meenutada päris mitmes kohas: mõtte jõul juhitavast arvutist on ulmekirjanduses räägitud juba paar sajandit, nüüd on see vähemalt väljaõppinud labori-inimeste peal katsetades õnnestunud. CeBITil liigutati mõtte jõul hiirt ja mängiti arvutiekraanil pingpongi.

Steven Spielbergi filmis "Minority Report - kolmas otsus" liigutati kätega vehkides ekraanil erinevaid aknaid ja liiguti menüüdes. Sajand, mil sellised arvutid arvati olevat kasutuses, pole veel kaugeltki käes. Kuid näiteks operatsioonisüsteemi Solaris messiboksis võis näha kätega vehkivat arvutikasutajat, kes seina suurusel ekraanil keris menüüd ja nihutas aknaid. Puudu oli vaid läbipaistev ekraan.

Ilmselt mõne aasta pärast hakkavad ka koduarvuti kasutajad diivanil kätega vehkima, selle asemel, et hiirt mööda diivanilauda lohistada.

Tulevik valati ränikiipidesse ka paljudes teistes CeBITi hallides või pandi programmidena neil ränikiipidel jooksma. Samas olid mitmetes boksides üleval arvutid, mis on paljudel meist juba unustatud. CeBITi 20aastase juubeli puhul olid eksponendid arvutiajaloo hämarustest pannud üles aparaate, mis messi algusajal 1986. aastal olid maailma tehnoloogia tipuks. Praegu võib öelda, et selleaegsed tippmudelid kipuvad juba alla jääma isegi praeguse aja mobiiltelefonidele.

Üks enimoodatud asju tänavusel CeBITil oli Ultra Mobile PC ehk ultramobiilne arvuti - Microsofti poolt varem vihjatud uus tehnoloogiatrend. Seni töönime Origami kandnud ultramobiilne arvuti tähendab keskmise pehmekaanelise juturaamatu suurust tahvel- ja pihuarvuti vahepealset seadet.

2003. aastal räägiti CeBITi messil küll tahvelarvuti võidukäigust, kuid see on seni jäänud tulemata just tahvlite liigse suuruse tõttu. Nii loodavadki Microsoft ja tema kontseptsiooni järgi tahvelarvuteid tootnud firmad läbi lüüa just pisikeste ultramobiilse arvuti tüüpi seadmetega, millel on sees täisvõimalustega PC.

CeBITi avalöögil 9. märtsil kogunes suur hulk tehnoloogiaajakirjanikke Samsungi pressikonverentsile, kus esitleti maailma esimest ultramobiilset arvutit - Samsung Q1. See meenutab mõõtmetelt kunagist Aasias populaarset Toshiba Librettot, mis oli maailma väikseim sülearvuti. Erinevalt Librettost oli Samsung seekord klaviatuurist loobunud.

Microsoft oli täiustanud tahvli operatsioonisüsteemi. Nii näitab ultramobiilne arvuti puutetundlikul ekraanil klaviatuuri kaartena kahes nurgas - seega jäävad puutetundlikule ekraanile kuvatud nupud ilusti sõrmede alla, kui tahvlit nurkadest hoida. Samasugust arvutit esitles CeBITil ka Asus ja teised tootjad on lubanud peagi välja tulla oma mudelitega.

Arvatavasti saab ultramobiilne arvuti varsti külge selle trendiröögatuse, mis CeBITil tänavu valitses -ühte seadmesse võimalikult paljude võimaluste lisamine. Alates sellest, et tahvelarvutis on asukohamääraja GPS, digi-TV, kaamera, sõrmejäljelugeja või telefon.

Seda mitte ainult tahvelarvutis. Tänavu oli messil rohkelt navigatsiooniseadmete firmasid - Eestis tuntud Thales ja Garmin on vaid kaks nimekat tegijat tuhandete seas. Igaüks üritab pakkuda navigeerimisseadet, mis teeks võimalikult paljut. Nii näiteks oskab üks moodne autonavigeerija näidata pildialbumit, mängida MP3-muusikat, lindistada diktofonina, laadida üle interneti liiklusinfot või otsida veebikaameraid.

Mobiilide valdkonnas valitseb täpselt sama trend - näiteks uued Samsungi telefonid kaheksa gigabaidi mälu või kümnemegapikslise kaameraga tekitavad küsimuse, kas pidada seda mobiilist tunduvalt pontsakamat asja digikaameraks või siiski mobiiltelefoniks.

Loomulikult ei puudunud paljudest CeBITil esitletud moodsatest sülearvutitest digi-TV, sõrmejäljelugeja, GPS, ID-kaardi lugeja jms. Vedelkristall- või plasmaekraaniga ja mõistagi lame telekas surfab internetis, valvab kodu jne. Tõsi, seni ei leidu veel ühtegi helistavat televiisorit, kui mõned videokonverentsiseadmed välja arvata, mis omakorda suudavad näidata videokõnele lisaks ka telepilti.

Tarkvaratootjad räägivad riistvaratootjatega kohati sama juttu. Turvatarkvara hallis, kus domineerisid tuntud viirusetõrjetootjad, oli neil üsna sarnane sõnum - enam pole vaja eraldi tulemüüri, spiooni- või viirusetõrjetarkvara.

Boksikülastajaile pisteti pihku kõike seda tegev universaalne tarkvara ehk arvuti turvalahendus. Tänu sellele saavad ettevõtted kõiki vajadusi katva turvasüsteemi ega pea kümneid erinevaid turvaprogramme omavahel koostööle sobitama.

Eelmisel kolmapäeval Hannoveris lõppenud maailma suurima tehnoloogiamessi CeBIT kokkuvõtteks võib öelda, et lisaks iga-aastasele aina kiiremate ja võimsamate tehnoloogialahenduste esitlemisele jätkus IT-toodetesse võimalikult paljude funktsioonide lisamine ja seadmete sarnaseks muutumine.

Kõik teevad kõike, kasutajal on vaja vaid leida need võimalused üles. Kas neid ka kasutatakse, on igaühe enda otsustada. On aga paratamatu, et ostes telefoni, saate kaasa ka digikaamera või pannes autosse GPS-navigeerija, on paratamatult seal ka MP3-failide mängija. Ja nii edasi, olgu valdkonnaks tarkvara, riistvara või turvalahendused.