Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keeleseadus kui kaunistus tordi peal

    Eesti on maa, kus eestlane tegelikult eesti keelega hakkama ei saa. Kui vene keelt ei oska, jääb palju arusaamatuks, tegemata või saavutamata.
    Näiteks on paljud korteriühistud "venekeelsed" - juhatuse koosolekud peetakse vene keeles. Kui tahad kaasa rääkida, võta tõlk, palun väga, mis muidugi suhtlemise sujuvusele kaasa ei aita. Võib oletada, et kõik töötavad ühise huvi nimel, et üldjuhul naha üle kõrvade tõmbamist karta ei ole.
    Hullem on aga ametiasutustes, kus on absoluutne nõue, et valdad vene keelt. Tegelikult ei ole see isegi eriti väär. Käest läheb asi ära siis, kui venekeelne isik piiritundeta suhtleb vene keeles, justnagu olekski see riigikeel. Kui ametnik tõrgub samas keeles suhtlemast või solvub üleoleva võõrkeelse käitumise peale, on oht suur, et ta kaotab oma koha. Olgu see Eesti Post, tolliamet, piirivalve või mis tahes Eesti riigiasutus. Kui ametnik ei räägi inglise, soome, saksa või muud võõrkeelt, pole hullu, klient võib hiljem naasta tõlgiga või siis, kui keelt valdav ametnik on kohal.
    Eri keelte valdamine on lisaväärtus. Samuti on oma kultuuri ja keele säilitamine lisaväärtus ja soositav. Eri keeltesse ja kultuuridesse tuleb suhtuda respekti ja austusega. Mitte pugemisega. Aga mida me teeme? Võtame vastu keeleseaduse, mida ei täideta. Einoh, siiski, "kampaamole" peab eelnema "juuksur", ja enamasti järgitakse seda, aga kui ka eksitakse, pole patt suur. Ingliskeelseid nimetusi on nii palju, et pole mõtetki mõnda loetleda - võib ju alustada arvutikeelega - venekeelsetest rääkimata.
    Nimed ja nimetused polegi kõige suurem häda. Suurim on suhtumine. Venekeelsetel ei tule tavaliselt mõttessegi viisakalt küsida, kas te räägite vene keelt, kohe hakatakse vene keeles kõnelema. Tean seda omast kogemusest. Kui ma siis eksitan jutustajat ja pakun eesti, inglise, saksa, soome, rootsi või prantsuse keelt, siis mõned saavad vihaseks, et mis kord see on - vene keelt ei räägita. Ei räägita jah. Üldjuhul saan aru, millest jutt, aga ebaviisakus ja üleolevus ajab karvad turri. Igast teisest keelekeskkonnast inimene küsib, kas räägin seda või teist keelt. Venekeelsetele inimestele on selline lähenemine võõras. Üldiselt saame ka siin mingisugusele ühisele keelele, aga eesti keel on tavaliselt see viimane alternatiiv, mida valitakse.
    Keeleseadus on eesti keele kaitseks. Eestimaal. Vist on olemas keeleõpetuse programm, kusjuures venekeelsetel aladel peaks õpetus olema eriti intensiivne. Et venekeelne inimene saaks Eestimaal, kus riigikeel on eesti keel, suhtlemistasandil hakkama. Aga ei saa. Kas mäletate, kui hakkas siia tulema massiliselt soome turiste - venekeelsed kraamimüüjad õppisid otsekohe vajaliku soomekeelse sõnavara ära. Saab, kui tahab. Keeleseadus nagu ilustus tordi peal, ilma maitseta ja toiteväärtuseta.
    Terves maailmas õpitakse vajalik hulk kohalikku keelt. Türklasest taksojuht Saksamaal räägib kindlasti niipalju saksa keelt, et saab klientidega suhelda. Kanadas, kus elasin päris mitu aastat, on ju tõeline rahvaste paabel. Kes mingil moel tahab laiemalt suhelda, õpib kindlasti inglise keele ära. Kodakondsuse saamiseks on keeleoskus vajalik.
    Meil on vaja ajada selg sirgu, nõuda, mis on mõistlik, ja lõpetada iseenda ametnike mõnitamist. Keelteoskus on hea, ka venekeelsetele, kes elavad eestikeelsel alal.
    Kui sellest areneb debatt, on hea. Kõige halvem, mis võib juhtuda, on "ei kommentaari".
    Autor: Matti Klaar
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.