Läheks reisile, aga kas koos sülearvutiga?

Kevad ja suvi toovad kaasa puhkused ja reisid. Mõnele on see põgenemine, vabanemine kõigest, mis seotud tööga, kaasa arvatud arvutid, internet, kalendrid. On aga ka neid, kelle jaoks on mingi tehnikavigur nii oluline suhtlus-, jäädvustus- või meelelahutusvahend, et see käib mingis vormis kõikjal kaasas.

Olen ise natukene ühte ja natukene teist, pigem aga teist. Paljudel aitab kontakt kalendri või kirjakastiga stressi maandada ja hõlbustab päeva nautimist. Teadmatuse, kes mulle mida on kirjutanud, kaasas kandmine on piinav.

Reisil võib olla selleks abiliseks sülearvuti, taskumärkmik-arvuti-telefon või ka mobiil (viimasel ajal on neil kahel väga raske vahet teha). Reisil võib piisata ka sisseastumisest internetikohvikusse ja polegi midagi kaasa vaja võtta.

Kõigi nende vahendite juures on mõningaid pisiasju või ka suuremaid asju, mida hea meeles pidada. Mõni pisiasi võib kaasa võetuna või meeles peetuna suurendada head meelt ja rõõmu, mõni aga unustatuna muuta näiteks kaasavõetud sülearvuti mõttetuks kohvrikolakaks.

Esimene asi on elekter. Kõik suuremad ja pisemad vidinad tahavad elektrit. Alati pole seda aga leida. Lennujaamades, hotellides, kämpingutes. Elektri jaoks on mul kolm kindlat abimeest.

Ahjaa - pikkade lennureiside jaoks haarake kaasa sülearvuti lisaaku.

Teine reisikaaslane on mälu. Mul õnnestus pelgalt fotokaga kümme gigabaiti mälumahtu ära täita. Seda olukorras, kus kaamera mällu mahub vaid üks gigabait. Selge, et on vaja mingit vahendust. Sülearvuti on universaalne kogumiskoht, aga aitavad ka lihtsamad seadmed - autonoomne kettaseade, mis automaatselt varundab pessa pistetud mälukaardi. Muidugi võib ka rohkesti mälukaarte kaasa osta.

Kolmas teema on internetiühendus. Mõnel maal, näiteks Eestis, on sellega lihtne - teisal aga tuleb nahast välja pugeda, et oma arvutiga internetti saada. WiFi on järjest enam levinud, seega peaks kaasavõetud süle- või taskuarvuti oskama WiFi kaudu asju ajada. Mõnel pool aga eeldatakse kaabliühendust ja siin on üks kavalus - võrgujuhe. Singapuri lennujaamas ja õige mitmes hotellis saanuks ma tasuta internetiühenduse, kui oleks leidunud kaabel. Mul on selline kaabel olemas, õhuke ja käib keskelt kokku-lahti - kahjuks unustasin koju.

Internetikioske külastades tuleb kindlasti uurida, mida seal pakutakse. Mõnes saate arvuti kogu vajalikuga suhteliselt mõõduka hinnaga, teisal aga küsitakse kümne minuti arvutikasutuse eest hingehinda ja seda arvutis, kus kasutada vaid Netscape. Nii et tasub proovida ja küsida.

Kord hoiatas mind arvuti juures selline silt: kallis külaline, kui mingi koht nõuab sinu sisselogimist (autentimist), siis logi ennast välja ENNE, kui sinu aeg lõpeb. Pärast lõppemist ei saa me enam garanteerida sinu väljalogimist. Aga mõelda, kui minu seanss lõpeb keset pangaülekannet. Ja oma järjekorda ootab kahtlase moega jõmm?

Reisi planeerides tasub arvestada, et pääsete pea igas maailma nurgas kuidagi ikka internetti ja arvuti ligi ning hinnad on ka juba suhteliselt vastuvõetavad. Nii et ärge kartke sülearvutit kaasa võtta, aga ärge kartke seda ka maha unustada.

Autor: Henn Sarv