Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Sobivaim stardipaik USAs on New Orleans

Tõnis Arnover 21. märts 2006, 00:00

Eelmisel nädalal Eestit külastanud USA kaubandusministri asetäitja Eric Stewart soovitab Eesti firmadel alustada New Orleansis, kus tegutsemisväljavaated on kõige soodsamad.

USA on Eesti kaubanduspartnerite seas 10. kohal ja andnud umbes 3,5% otseinvesteeringutest, kas seda pole USA-suuruse riigi kohta vähevõitu?

Tõesti, me ei ole sellega rahul. Lahkunud president Lennart Meri ajal alguse saanud Eesti ja USA koostöö on kasvanud strateegiliseks partnerluseks. Oleme seisukohal, et mida tihedamad on majandussidemed, seda paremad on ka kõik muud suhted. Seetõttu tahaksime tõusta Eesti suurimaks kaubanduspartneriks ja välisinvestoriks.

Mis seda takistab?

Eelkõige USA ja Eesti suur vahemaa ning Eesti turu väiksus. Aga kõik see on ületatav. Olen palju Ida- ja Kesk-Euroopa riikides ringi liikunud, aga Eesti annab neile kõigile silmad ette. See on tõeline Eesti imelugu, ent sellest üksi ei piisa. USAs võitleb meie investeeringute pärast üle kahesaja riigi ja et nende seas silma paista, tuleb Eestil end kohapeal tutvustada, ja seda tuleb teha pidevalt.

Nii et Te ei jaga Eesti riigiga tülli pööranud raudteefirma BRS nõukogu esimehe Edward A. Burkhardti seisukohta, et Eestis võimule naasnud ekskommunistid on ärikliimat märgatavalt halvendanud?

Eesti ärikliima on haruldaselt hea, mida tunnistasid kõik USA ärimehed, kellega ma siin kohtusin. Mul oli siiras jutuajamine Eesti majandusministri ja BRSi esindajatega. Ütlen ausalt, et ma ei tulnud nende tüli vahendama. Küll aga rõhutasin mõlemale poolele, et nii Eesti riigi kui ka USA investorite huvides on see tüli lahendada enne kohtusse jõudmist.

USA suuremate investeeringutega, nagu NRG Energy, Galvex ja nüüd BRS, on läinud nii, nagu ta on läinud. Mida annaks siin parandada?

Ütleksin nii, et USA tahab olla hea Eesti partner ja parim tee selle saavutamiseks on investeeringud. Eestis on olnud väga tugev tehnoloogiline areng, mis pakub koostöövariante ja kahandab vahemaid. Samuti oli juttu võimalikust koostööst alternatiivenergeetika vallas. Eestil on häid kogemusi põlevkivi töötlemise vallas, samuti huvitab meid Balti riikide kavandatav tuumaenergeetikaalane koostöö.

Te olete USA kaubandusministeeriumis seotud väikefirmade kaasamisega Mehhiko lahe orkaanijärgsesse ülesehitustöösse. Seal on olukord jätkuvalt üsna masendav?

Püüame leida Mehhiko lahe piirkonda kapitali ja tehnoloogiat. Sellega seoses soovitaksin, et Eesti firmad, kellel on plaanis minna USA turule, võiksid alustada just selles piirkonnas ja otsida endale tegevuseks mõni kohalik partner, sest minu arvates on USAs tegutsemise väljavaated seal praegu kõige soodsamad.

Ehkki maailma suurimate kaubanduspartnerite Euroopa Liidu ja USA vahel käib pidevalt nagistamist, moodustavad tüliküsimused ainult 2% poolte majandussuhetest.

Näiteks jätkub vaidlus geneetiliselt muundatud kultuuride üle, millele USA püüab Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) abiga ELi turgu avada, ning USA firmade eksporditoetuste üle, mida ELi meelest kaotatakse liiga aeglaselt.

"Kõik need tülid moodustavad ainult paar protsenti USA ja ELi majandussuhtlusest," ütles USA kaubandusministri asetäitja, Euroopa asjade abiminister Eric Stewart. Poolte kaubavahetuse päevane maht on 1,7 miljardit eurot ning mõlemapoolsed investeeringud on kokku 1,5 triljonit eurot. Mõlemal pool ookeani annavad need tööd kuni 14 miljonile inimesele.

Stewart rõhutas USA ja ELi koostööd innovatsiooni alal, samuti intellektuaalse omandi kaitse alal, mis tema sõnul on USA majandusele viie triljoni dollari kaaluga küsimus.

Ta möönis, et USA ja EL peavad tihedat dialoogi ja koordineerivad tegevust kolmanda suure kaubanduspartneri Hiina suhtes, jälgides hoolega, et Hiina ei rakendaks oma odavate toodete eksportimisel dumpingut.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing